Oli näha, et püüti teha vana head teatrit laiale publikule. Suurepärased näitlejad pigem vanemast generatsioonist, tore dramaturgia, oli tantsu ja laulu, draamat ja nalja. Laval oli isegi bänd, kuigi jah, see on viimasel ajal pigem reegel, kui erand. Ülle Kaljuste "Kuhu küll kõik lilled jäid" ja eriti Tõnu Kargu lõpulaul olid suurepärased. Tõnis Niinemets ja Hendrik Toompere jr vihtusid ägedalt tantsu. Viire Valdma oli meeldivalt väsinud glamuuritar. Ja eriti tore oli näha laval üle hulga aja Rein Oja, kuigi tema roll oli pigem tagasihoidliku kõrvaltvaataja oma.
Ometigi jäi midagi puudu. Ei olnud seda sära ja glamuuri, mida oleks taoliselt etenduselt oodanud ja ei olnud ka liigselt hingekriipivaid kurbusehetki. Pigem selline "oli kah" elamus. Aga väljas oli juba täielik kevad ja õhtune jalutuskäik hotelli läbi Tallinna vanalinna oli väga meeldiv.
