Jalgsi Sibulatee Tänavkülas, Kasepää, Tiheda, Kükita, Raja

Seekord võtsime Elsa ja Avoga ette ligi 8-kilomeetrise kõnnaku mööda Peipsiveere Tänavküla. Tänavküla algab Omedu jõe silla juurest Kasepäält, kulgeb läbi Tiheda, Kükita ja Raja küla kuni Mustveeni. Omedu silla alla väikesesse parklasse jätsime ka oma auto.

Tänavkülast ja vanausulistest olen kirjutanud siin blogis juba varem. Seega panen taas üles rohkem pilte.

Kasepää küla Jõgeva maakonnas, mitte segi ajada Kasepääga Tartu maakonnas, on teadaolevalt mainitud juba 1431. aastal kui kalastuspaika Peipsi järve ääres. 17. sajandil rajati Flemmingshofi mõis, mille alla kuulus ka Kasepää. 

Kasepää Rahvamaja

Peipsimaa muuseum ja Kasepää laululava on tegelikult juba Tiheda külas.

Peipsimaa muuseumis on võimalik tutvuda vanausuliste eluolu, kiriku- ja köögikultuuriga, ikoonimaaliga ja kõrvalmajas Peipsi järve eluga. Eriväljapanek kuulub maailmakuulsale ikoonimaalijale Pimen Sofronovile, kes on pärit sellest külast.

Kasepää laululava

Muuseumi kõrvalhoone, kus asub väljapanek Peipsi järve elustikust

Väike palvela Aasa tänaval

Tiheda oja eraldab Tiheda ja Kükita küla.

Kükital on kaks surnuaeda peaaegu kõrvuti, üks asub mere pool- ja teine maa pool teed. Raja kalmistule on teiste seas maetud ikoonimaali koolkonna rajaja Gavriil Frolov.

Raja vanausuliste kalmistu

Kükita vanausuliste kalmistu

Küla on esmamainitud 1599. aastal. Küla asus Torma kihelkonnas ja kuulus Tarakvere mõisale. Arvatakse, et külanimi tuli väikekoovitaja rahvapärasest nimest "kükitaja". Suurem osa elanikest on venelased.

Kikita vanausuliste kirik ehitati 1949. aastal puust. 90-ndatel aastatel pandi hoonele tellistest kiht ümber.

1977–98 oli Raja alevik, mis hõlmas ka praegused Kükita, Tiheda ja Kasepää küla, 1998 nimetati senine Raja vald Kasepää vallaks.

Raja külas elas suurema osa oma elust maailmakuulus ikoonimeister Gavriil Frolov

Need majad on juba Raja külas

Rajaküla palvela kellatorn

Rajaküla fedossejevlaste kogudus on asutatud 1860. aastal. Esimene puitpalvela ehitati paarkümmend aastat hiljem ümber elumajast. 20. sajandi alguses pärast usuvabaduse seaduse vastuvõtmist alustati uut ümberehitust ja otsustati anda palvemajale kiriku väljanägemine. Seda järve kaldal asuvat viie torniga ja kaunite seinamaalingutega kirikut peeti tol ajal Eesti kauneimaks kirikuks. Kiriku ehitust, sisustust ja kaunistamist juhtis kuulus ikoonimaalijate koolkonna rajaja, Eesti Rubljoviks nimetatud Gavriil Frolov. Paraku Teise maailmasõja ajal hävis kogu kirik tulekahjus, aga külaelanikel õnnestus päästa unikaalne raamatukogu ja osa ikoone. Samuti jäi alles üheksa kellaga kellatorn, mis 1990. aastal taastati.

Saun on ikka Peipsi pool teed

Leia pildilt 2 kassi

See hoone on juba Mustvee territooriumil

Peipsiääre suurim asula on 1250 elanikuga Mustvee linn. Mustvee on oma nime saanud tõenäoliselt samanimeliselt jõelt, mis voolas läbi turbasoode ja tõi oma suudmealale nii musta värvi vee, et seda paika hakatigi Mustaks kutsuma. Juba kiviajal olevat siin inimesi liikunud, aga püsiv asustus tekkis siin alles 14. sajandil. Enne seda oli Mustvee ümbruskonna küla elanikele kalastuspaigaks. 16. sajandist on teateid Mustvee mõisa kohta ja poolteist sajandit hiljem Põhjasõjas läks asula Venemaa valdusesse. Läbi Mustvee kulgesid tähtsad ühendusteed Riia, Tartu, Narva ja Peterburi vahel. Suurem asula tekkis aga peale vanausuliste tulekut 18.sajandil.

1926. aastal valmis Sonda–Mustvee kitsarööpmeline raudtee nelja ametnikuga. Ööpäevas liikus kaks rongi. 15. mail 1968 saadeti teele viimane rong ja raudtee lõpetas Mustvees oma tegevuse.

Linnakeses on viis tegutsevat kirikut, vanausuliste, luteri, õigeusu, baptistide kirik ja Mustvee Halastuse ja Püha Kolmainsuse Ühisusu kirik, mis ei kuulu Konstantinoopoli ega ka Moskva patriarhaadi kanoonilisse alluvusse. 2014. aastal avati siin uus paadisadam ja moodne sadamahoone. Siin on ka täiesti korralik rand.

Monument "Leinav tütarlaps"

1973. aastal paigaldatud monument "Leinav tütarlaps" tähistab ühishauda, kuhu on maetud Teises maailmasõjas langenud 260 sõjameest.

Mustvee Sadamakohvikus sõime lõunat ja otsustasime tagasiteel sõita läbi ka Kallastelt. Eks me olime seal varemgi käinud, aga seekord tahtsime näha alles selle aasta talvel valminud keskväljakut, sealhulgas monumentaalset Kaldakaart ja vaateplatvormi. Oli uhke küll!

Loodetavasti tehakse see maja ka varsti korda, hiljuti oli siin veel mööblipood

Kallaste Kutsekooli hoone, kool lõpetas töö 2004. aastal

Kallaste kaluriküla rajasid 18. sajandil Kokora mõisa maale Novgorodi kubermangust ja mujalt põgenenud vanausulised venelased, kes elatusid peamiselt kalastamisest, kuivatatud tindi turustamisest ja müürsepatööst). 19. sajandil said kuulsaks Kallaste talvelaadad. Kallastelt on pärit helilooja Eduard Tubin, kelle muuseum asub Alatskivi lossis.