"100-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus" oli pööraselt äge ja naljakas tulevärk Ugala teatris ning Jonas Jonassoni raamat mulle ka täitsa meeldis. Järgmine Jonassoni raamat (mingist röövlist) oli aga tüütuvõitu ja kahjuks kippus sama olema ka etendusega. Eks sel Jonassonil ongi läbivad teemad suhteliselt sarnased: rohkem või vähem ullikestest peategelased, kes sattuvad rännakule ja kohtuvad oma teel ajalooliste isikutega. Algul oli see värskendav, kuigi mitte just "Forrest Campi" tasemel. Aga pikapeale läheb tüütuks, kui uudsus kaob.
Teemaks on ühe rõõmsameelse, aga mitte just kõige säravama mõistusega noormehe, maailmalõppu kuulutava masenduses tütarlapse ja energilise suunamudijast vanamuti üksteiseleidmise ning maailmapäästmise rännakulugu.
Näitlejad olid lahedad. Oskar Seemann on endale juba nime teinud, eriti "Tõrksa taltsutuses" oli ta äge. Merle Jääger on alati minu jaoks kvaliteeti tähendanud, ükskõik, keda ta ei mängiks. Lisaks Hannes Kaljujärv, Maria Annus, Rein Pakk, Linda Porkanen, Priit Strandberg ja külalisena Nele-Liis Vaiksoo. Lavastaja, nüüd vist võib juba öelda, et vanameister Ain Mäeots. Laval oli muidugi ka bänd, väga tasemel bänd. Lõpupoole läkski lõbusamaks, kui tegelased laulma ja tantsima hakkasid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar