Et puhkus Võrumaal liiga üksluiseks ei läheks, siis tegime väikese reisi lõuna poole Lätimaale. Paljukordselt sõidetud Riia-Pihkva kiviteed mööda ületasime Läti piiri ja möödusime kutsuvast Korneti teeotsast. Sellel aastal polegi veel sinna jõudnud, aga aega veel on.
Varsti keerab vasakule väike teeots, mis tõuseb julgelt mäest üles. Siin on Läti kõige kõrgemalasuv Opekalnsi kirik aastast 1779.
Kirikuaiad pakuvad rändureile tihti käimlakülastamise võimalust, siin on aga võimalik ka käsi pesta.
Kiriku juurest teelt avanevad ilusad vaated avarale Veclaiciene kõrgustikule
Järgmine peatus -
Raganas cliffs ehk Ape nõiakaljud. Mitte nii kõrged, kui Taevaskojas, aga siiski ilusad liivakivikaljud kõrgumas Vaidava jõe kohal. Ülikooli ajal käisin ma Vaidava jõel paadimatkal, aga neid kaljusid kahjuks ei mäleta. Praegu käib siin väikestes koobastes vilgas siblimine - kaldapääsukesed toidavad oma lapsukesi.
Ape ise on väike unine linnake, alla 2000 elankuga. Siin on üks päris normaalne söögikoht bussijaama juures ja paar poekesest. Mõned tänavad on munakividest. Kõige ilusam tänav on Pasta iela ehk posti tänav (mitte makaronitoidu).
Suurel rohuplatsil Kooli tänaval asub ka lihtne kirik.
Gaujena mõisasse sattusime küll esimest korda. Tegemist on päri suurejoonelise kompleksiga, mis asub Gauja jõe kõrgel kaldal ja tänu sellele on maastik mõisa ümber väga mitmekesine. Muljetavaldavam ongi tegelikult hoolitsetud mõisapark koos erinevate kõrvalhoonetega. Klassikalises stiilis peahoone on ehitatud parun von Vulfi käe all 1850-60 aastatel. Praegu asub siin gümnaasium.
Kõrvalhoonetest vanim on mõisa ait aastast 1788. Peahoone tagaaias ilusas suvila moodi kahekordses puumajas elas kunagi lätlaste üks armastatumaid heliloojaid Jazeps Vitols .Tema tuntuimat koorilaulu Gaismas pils lauldakse ilmselt igal läti laulupeol. Siinkohal panen lingi väga meeliülendavast hetkest selle lauluga.
Gaismas pils
Juba pikki aastaid asub siin
Vitolsi muuseum. Me ei hakanud sisse minema, suvel ei kisu väga siseruumidesse, aga muuseumi lahke direktriss tuli meiega ukse peale rääkima. Mina kiitsin läti siseturismi, kuidas siin maal osatakse oma väärtuslikke objekte välja reklaamida ja kuidas kõik turismiinfopunktid on täis materjale huviväärsuste kohta. Direktriss aga kurtis hoopis, et Lätimaal lähevad eurotoetused ainult Riia piirkonda, ääremaad aga kiratsevad.
Igal aastal juulikuus toimub siinsamas koorifestival. Mõnel järgmisel aastal võiks isegi tulla.
Ainult 4km kaugusel asub teine väga huvitav mõis Zvartava. See neogooti stiilis väike muinasjutuline lossike on kunstnike omandis ja see paistab välja igal sammul. Praegugi on siin kunstilaager ja saalides väljapanekud tehtud töödest.
Hoone valdaja tuli ise meile ekskursiooni tegema, nii õnnestus meil lossi ka seestpoolt näha. Juba nõukogude ajal anti loss kunstike valdusesse ja nii on see tänapäevani. Hoone on tagasihoidlike vahenditega restaureeritud ja tundub seda ehedam.
Lossis on võimalik ka paari tuba ööbimiseks broneerida. Ühte meile ka näidati, kasutades ära et üürilised, eestlastest paarike oli parajasti väljas.
Mõisa tallides on sisse seatud mitu savikoda.
Edasi suundusime Smiltene poole. Teekonnal nägime ilusat maastikku.
Meri mõisa lihtsas, aga koduses keldrikohvikus sõime lõunat. Valik väga suur polnud, aga ega ta ei maksnud ka midagi.
Meri mõis ise on vägagi romantiline, historitsistlikus stiilis ja ümbritsetud uhke pargiga.
Otse peahoone kõrval laiutab Läti suurim tammepuu.
Veel ilusaid läti maastikke.
Smiltenes tegime väikese kohvipeatuse.
Ja Valkas alkoholiostmise peatuse. Aga seda ma ei jäädvustanud pildile.
Eestis tagasi olles leidsime endale ootamatult Mustjõe ääres vahva väikese ujumiskoha. Avo tahtis näha puisniitu, aga viletsapoolne karjatee viis meid hoopis lagendikule jõe ääres, kus üks kohalik noor perekond oli just ujumist lõpetamas. Nad soovitasid meil vette minna 100 m eemal paadisillalt ja siit välja tulla. Seda me Liisiga tegimegi, lasime ennast voolul kanda ja teise korra veelgi. Väga mõnus lõpp tänasele päevale.
Karjatee ääres jäid lehmad meid nõutult vahtima.
Hargla kirik jääb ujumiskoha teeotsast kohe üle tee.
