Aasta viimasel päeval Järvamaal, Sargvere mõis, Norra mõis ja Norra allikad

Pidasime seekord aastavahetust Türil J juures ja enne pidu trippasime veidi õhtust Järvamaad mööda. Osa seltskonda tuli Tallinnast, osa Tartust. Kokku saime Annas.

Sargvere mõis üllatas meid lahke perenaisega, kes sisse kutsus ja meile maja tutvustas.

Sargvere mõis pärandus kahesaja aasta jooksul edasi põhiliselt naisliini pidi, kuuludes algselt Essenitele, siis Fersenitele, Buddenbrockidele, Riesenkampffidele ja lõpuks Stackelbergidele. Pikka aega oli mõis ostu-müügi- ja rendiobjekt.

Mõis asutati 1722. aastal pärast eraldumist Esna mõisast. Mõisa barokkstiilis peahoone ehitati 1760. aastatel. Alates 1920. aastast asus siin kool. 2003.a. on mõis antud Sargvere Maakultuuri Edendamise Seltsi kasutusse, hoones on veel külaraamatukogu ja internetipunkt. Seltsi eestvedamisel on sisse seatud neli ajalootuba, kuhu on välja pandud Sargvere mõisa ajalugu, kooli ajalugu ja ümberkaudsete külade ajalugu.

Varsti algab siin küla uusaastapidu

Nostalgia

Maja suur saal oli kaunistatud, peagi pidi siin algama küla uusaastapidu.

Meie järgmine sihtpunkt oli kurvas seisus Norra mõis. 

Norra allikajärv vaatega mõisale

Esimesed teated mõisa kohta on 16. sajandist, mil Rootsi kuningas kinkis selle sõjas pimedaks jäänud ordurüütlile Gerdt von Bravele. Allikaterohkel kohal asunud mõis kandis saksakeelset nime Kaltenborn ehk külmaläte. Ligi 300 aastat kuulus mõis Knorringite suguvõsale ja sellest on tuletatud ka nimi Norra. Pärimuste järgi ehitas kindral Knorring uhke peahoone ja rajas pargi 3000 poolakast sõjavangi ränkraske tööga. Hoonete lammutamisel on leitud hulgaliselt inimluid ja ühele saarekesele olevat ka väike monument püstitatud, mida tänapäeval enam alles ei ole.

Pärast riigistamist asus siin kuni 1970. aastani Rõhu algkool, hiljem on mõis seisnud tühjana. Hävisid katus ja laed ja unikaalsed seinamaalingud. Nimelt olid kunagi mõisa esindusruumide seinu ehtinud uhked loodusmaalingud antiikfiguuridega.

!996. aastast on Norra mõis eravalduses ja alguses hakkas omanik hurraaga hoonet taastama. Kahjuks hävitati oskamatu taastamisega kogu ajalooline sisearhitektuur. Siis said rahad otsa nagu ikka juhutub ja nüüdseks on aastad oma töö teinud.

Mõisa küle all on Norra allikajärv, mis kunagi oli võimas allikas, isegi Eesti suurim. Nõukogude viljastavates tingimustes tehtud maaparanduse tagajärjel on allikas jäänud veevaeseks.

Norra mõisa lähedal on ka Oostriku allikad. Vesi tungib välja karstilõhedest ja paneb liivaterakesed keerlema ehk "keema".

Oostriku allikad

Oostriku allikate hulka kuulub ka Valtri kaev, mille ääres on ka RMK lõkkekoht. Üldse pulbitseb siin lähipiirkonnas ligi 40 allikat, mida on uurinud kuulus loodusteadlane Gustav Vilbaste.

Valtri kaev

Kahjuks oli juba täiesti pime ja me ei saanud minna matkarajale. Ükskord suvel peab siia kindlasti tagasi tulema.

Koeru kirik uusaastaööl