Mulgimaa, Holstre, Kärstna mõis, Karksi-Nuia, Polli mõis, Halliste, Viljandi mõis

Liisi laulis ühe aasta Mulgi segakooris ja ühel pühapäeval viisime ta Paistu rahvamajja kooriproovi. Ise sõitsime vahepeal Mulgimaal ringi. Ilm oli karge ja valgus talve kohta eriline. Lund ei olnud.

Holstre külas asub nii mõis kui uhke, 1933.aastal ehitatud koolimaja. Holstre nimetus tuleb mõisniku Holstferite nimest. Mõisa (Holstfershof) on mainitud 17. sajandi esimesel poolel. 19. sajandil oli Holstre eesti rahvusliku liikumise keskusi.

Holstre mõisa valitsejamaja 19.sajandist

Holstre kooli eelkäiateks on Pulleritsu ja Pirmastu vallakool, mõlemad alustasid tegevust 1830. aastatel. 1925 otsustati ehitada uus koolimaja Holstre mõisa elumaja kohale järve kaldal, mis mahutaks mõlema kooli õpilased. Maja valmis 1935. Kooli juurde rajati vallavalitsuse, kohalike seltside ja taluperemeeste eestvõttel koolipark. Pargiserval asub kaunis Holstre järv.

Holstre koolimaja

Holstre järv

Mulgi maastik

Kärstna mõis loodi 1678. aastal ja kuulus kuni riigistamiseni Anrepite aadlisuguvõsale. Praeguse uusklassitsistlikus stiilis välimuse sai mõisa peahoone peale 1907. aasta põlengut. Mõisas asus pikka aega kool, nüüd lasteaed ja raamatukogu. Mõisa ümber on ilus park.

Kärstna mõis

Karge ilm tekitas toredaid looduspilte

Kärstna mõisa ait 19.sajandist, nüüd asub siin Kultuurimaja

Vahepeal põikasime ühele väiksemale kõrvalteele ja saime nautida ilusaid vaateid.

Lõunat sõime Karksi-Nuia Pop Cafes, mis asus suure kortermaja esimesel korrusel.

Karksi-Nuia on ilus koht tänu oma sügavatele orgudele, kaunile järvele ja lossivaremetele. Karksi Ordulinnust hakati ehitama 13.sajandil looduslikult hästikaitstud järsunõlvalise ürgoru kaldale. Nagu kõik eesti linnused, käis ka see ajaloo jooksul korduvalt käest kätte, kuni hävis Põhjasõjas 1708. aastal. 1770-ndatel ehitati varemetesse barokkstiilis Peetri kirik.

Karksi-Nuia maastik

Ordulinnuse varemed ja Peetri kirik

Feldmarssal Lieveni kabel 1730.aastast

Veel teeäärset maastikku

Polli mõisa ajalugu ulatub tagasi 1720. aastasse, mil ta eraldati Karksi mõisa maadest. Algselt varaklassitsistlik peahoone rekonstrueeriti 1886. aastal ja on sellisena säilinud tänapäevani. Mõis kuulus pikka aega Eesti Põllumajandusülikoolile. Säilinud on ka hulk kõrvalhooneid, teiste hulgas 1835 .aastal ehitatud klassitsistlik ait, mis on ka väga kenasti korda tehtud erinevalt peahoonest.

Polli mõisa ait

Polli mõisa peahoone

1912. aastal lasi linakaupmees Mathiesen endale Hallistesse ehitada uhke juugendvilla. Nõukogude ajal asus siin masina-traktorijaam ja sovhoosikontor. Pikka aega seisis ilus hoone tühjana ja kannatas ka tulekahjus. Praeguseks on villa kenasti esialgsel kujul taastatud ja siin asub eakate hooldekodu Mulgi häärber.

Mulgi häärber asub kaunis juugendvillas

Hallistes asub ka ilus neoromantistlik puukirik, Tegemist on õnnetu saatusega pühakojaga, mis on korduvalt hävinud küll sõdades, küll tulekahjudes. Viimane häving oli 1956. aasta tulekahjus. 30 aastat hiljem ehitati kirik Kalev Raave initsiatiivil uuesti üles ja seda suurel määral eestlastest ja ka välismaalastest toetajate abiga. Kusjuures altarimaali on teinud Jüri Arrak. Kahjuks meil kirikusse sisse saada ei õnnestunud, et seda imetleda.

Halliste kirik

Bussipeatus  Hallistes

Härmas allee Hallistes

Viljandis käisime ka mõisat vaatamas, kuna me polnud siia varem sattunud. Mõis asub endise Viljandi linnuse kohal ja selle praeguseni on säilinud peahoone ehitati 1880. aastal. Enne võõrandamist 1919. aastal kuulus mõis kuulsale Ungern-Sternbergide suguvõsale. Hetkel pole sellele hoonele ilmselt kasutust leitud ja ta näeb üsna räämas välja.

Viljandi mõis

Mustla kesklinn

"Sina maga, mina pesen nõud", Rakvere teater Tartus

Toomas Suumanni pärast ja natuke ka intrigeeriva teema pärast läksin seda etendust vaatama. Ei meeldinud, ei kõnetanud. Justkui liiga pretensioonikas tundus. Kui ma ikka hetkekski ühelegi tegelasele kaasa ei ela, siis võiks see tükk minupoolest ka vaatamata jääda.

"Kõik on täis" Draamateatris ja päev Tallinnas

Aastaid tagasi sain sellest etendusest suure elamuse, nüüd tahtsin ka Elsale ja Liisile seda pakkuda. Eks see 10 aastat etendusi oli ikka oma jälje jätnud ja Teplenkovki pole enam nii värske ja särtsakas. Sellegipoolest oli pööraselt naljakas ja endiselt nauditav. Teplenkovi on muidugi alati nauditav vaadata.

Tegemist siis ühe ülipopulaarse restorani administraatoriga, kes üritab toime tulla issanda loomaaia moodustavate klientide ja oma pirtsaka ülemusega. Mängleva kerguse ja samas hullumeelse tempoga lülitub Teplenkov ühelt tegelaskujult teisele. Neid tegelaskujusid pidavat kokku 37 olema.

Peale teatrit jalutasime talveõhtuses Tallinnas ringi ja jõime Butterfly Lounge´is kokteili.

Jõuluehtes Viru väravad

Ööbisime St.Barbara hotellis, kus mulle üllatuseks saime meeldivalt avara peretoa. Ööbin tavaliselt töö asjus Tallinnas olles selles hotellis, sest ta on hea asukohaga, normaalse hommikusöögiga ja pakub tasuta parkimist.

Laupäeval käisime tutvumas Toompeaga. Polnudki väga ammu sinna sattunud, eriti veel talvel. Kiek in de Kökis oli Tarah Montbelialtzi Veneetsiateemaline fotonäitus ja lisaks saime ülevalt nautida ilusaid vaateid vanalinnale.

Vaade Oleviste kirikule Kiek in de Kökist

Paistab Aleksandr Nevski katedraal ja Neitsitorn

Toompea oli küllaltki inimtühi, mõned turistid ja üksik tänavamuusik. Tallinna vanalinn on ikka väga ilus, kahju, et siia nii harva juhtume.

Nevski katedraal

Toomkirik

Pikk jalg

Vaade vanalinnale Patkuli platsilt

Neitsitornis oli 1918.-1940. aastate maiustuste näitus ja läksime ka seda vaatama. Nostalgiat muidugi ei tekkinud, sest nii vanu komme ei mäletanud isegi mina.

Neitsitorni õu

1918.-1940. aastate maiustused

Enne koduteele asumist kõlastasime ka kuulsat kassikohvikut Tartu maantee alguses. Iseenesest äge mõte, aga kasse võib ainult imetleda, ega neid väga solgutada ei tohi. Mis on iseenesest õige, aga mida ma sest kassist vahin, kui ma teda solgutada ei saa?