Tegime endale Liisiga mõnusa suvepäeva Rakveres koos etendusega. Käisime Rakvere linnuses. Seal oleme ju varemgi käinud, aga viimastel aastatel on palju muutunud. Õu oli täis noori keskaegses riietuses sõdurpoisse, kes tegid rividrilli. Giidideks olid samuti kostümeeritud noored. Üks noor tüdruk juhatas grupi piinamiskambrisse ja vuristas ükskõikse häälega kahes keeles, mida ühe või teise piinariistaga teha oli võimalik. Paar peret oli väikeste lastega ja ma mõtlesin õudusega, et mis mulje neil küll jääb.
 |
| Kuulus Rakvere tarvas |
 |
| Linnus |
 |
Noored sõjamehed teevad rividrilli
|
 |
| Siseõu |
 |
| Piinakamber |
 |
| Lihtsalt õudne ruum |
Piinakambrist oli võimalik edasi minna põrgusse ja seda nõrganärvilistele ei soovitatud. Tegelikult midagi hullu seal polnud, lihtsalt pime, kitsas ja ebamugav läbipugemine ja aeg-ajalt mingid valgustatud jubedused. Põrandal olid ka aeg-ajalt mingid takistused, põhukotid jms. Valguse kätte jõudes oli päris hea meel.
Kaks entusiastlikku noormeest viisid meid ka vangikongidesse ja mängisid seal meiega koos väikese stseeni maha. Lisaks oli linnuses punaste laternate tänav, sepikoda, kohvik, kitsed, kanad ja päris ehtne eesel. Väga kift elamus.
 |
Noneh!
|
 |
| Sepikoda, siin saab endale mündi vermida |
 |
| Nunnu eesel |
 |
| Keskaegne kohvik |
 |
Alkeemia tuba
|
 |
| Vaade müürilt linnuse õuele |
Natuke jalutasime minu lemmikul Pikal tänaval, siin on uskumatud värvid ja ehe väikelinna fiiling.
 |
| Pika tänava pastelsed värvid |
Suurepärase elamuse pakkus ka etendus "Viimane võllamees". Eelmisel aastal millagi mõtlesin, et nüüd aitab mõneks ajaks iiri tükkidest, aga Raivo E Tamm peaosas ja uus põnev etenduse paik - Loodi kuivati - mõjusid jälle väga kutsuvalt. Ja ma ei kahetsenud, tegu oli ühe parema nähtud etendusega üldse viimastel aegadel. Raivo E Tamm mängis väga peenelt ja pigem sordiini all. Tema roll oli pealtnäha ohutu, isegi argine ja seda hirmutavamalt mõjusid äkilised pöörded. Tammele sekundeeris väga koomiliselt Velvo Väli, samuti Tiina Mälberg ja kamp joodikuid Eduard Salmistuga eesotsas. Ma olen vist oma blogis juba maininud, et Salmistu läheb iga aastaga järjest paremaks. Mõned stseenid, nagu näiteks laiba varjamine peretütre eest, olid ikka hullult naljakad. Ainult Toomas Suumanni rolli mõte jäi pisut hämaraks. Aga eks see McDonagh ongi hämaravõitu lugude kirjutaja.
