laupäev, 5. august 2017

"Sümfoonia ühele" Saueaugul ja Läänemaa-trip, Koluvere loss, Haapsalu

Väga kultuuri- ja sõidurohke nädalavahetus. Täna sõidame Liisi ja P-ga Läänemaale, kus Saueaugu teatritalus mängib Aleksander Eelmaa monotükki "Sümfoonia ühele".

Teeme kohvikupeatuse Põltsamaal. Siin on ka väike turg, ostan talu kitsejuustu.
 

Põltsamaa kesklinn

Pöörame ka Koluvere lossi juurde. See on väga uhkeks tehtud, hooldatud park, jõgi ja tiigikesed, ilusad sillad. Loss ise on üleni valge, aga jätab väga tühja mulje. Aga siin on tore väike kohvik. Kohvikusse me siiski ei jää, kuigi siin on ahvatlevad koogid. Tahaksime juba pigem lõunat süüa. Vihma hakkab kõvasti sadama ja tagasi autoni me jookseme.

Koluvere loss on päris muljetvaldav. Alles hiljuti oli siin vaimse puudega inimeste hooldekodu



Otsime internetist valikuid ja leiame lähedusest Amanda kohviku, mida peab venelastest abielupaar. Naine teeb ilmselt süüa ja mees müüb. Söögid on kodused ja täitsa normaalsed, vähemalt odavad. Läheme algul terrassile, aga jälle hakkab sadama ja me tuleme sisse. Autosse tagasi peab jälle läbi vihma lippama
.

Amanda kohvik

Mhajäetud kirik Silla  külas

Olen broneerinud meile öömaja Rehe turismitalus. See asub väiksema tee ääres keset metsa. Peale põgusat otsingut leian perenaise, kes juhatab meid "Getteri" majakesse. Natuke mõjuvad hirmutavalt sildid "kuri koer", mida on päris mitmes kohas. Ilmselgelt ei taha pererahvas inimesi oma aias kolamas näha. Metsaalune majakese ümber on pisut räämas ja maja sisustus veidi aegunud, aga ruumi on piisavalt ja, mis peaasi, siin on vannituba ja wc. Ja Saueauguni on ainult pool tundi sõita.


Meie majake

Võõras, ära tule!

Saueaugul märkame kohe mitut prominenti - Kivastik jalutab Tõnu Ojaga ringi, Margus Mikomägi, Valle Sten Maiste, Carmen Tabor jne. Hiljem selgus, et täna peeti siin Aleksander Eelmaa 70-ndat juubelit tagantjärele. Võib-olla sellest tingituna valitses ka laval pisut äraolev meeleolu. Võib-olla ma lihtsalt ootasin liiga palju, sest Eelma on üks mu lemmiknäitlejaid ja üksildase mehe tagasivaade elule igati paeluv teema. Loodetud teatriimet kahjuks ei sündinud, aga päris kindlasti polnud see halb etendus. Võib-olla peaks seda uuesti nägema. Noortele väga meeldis.

Saueaugu ümbrus

Saueaugu maja. Etendus toimus kõrvalhoones



Õhtul joome P kaasatoodud veini ja mängime kaarte.

Hommikusöögi teeb tunnustatud kokk P ja see maitseb väga hea. Kuna ilm on täitsa ok, siis sööme väljas. Maja ees on väike katusealune. Siis korjame oma asjad autosse, jätame võtme ukse ette ja sõidame Haapsallu.

Haapsalu lossis pole me keegi sees käinud, seega ostame piletid ja läheme vaatama. See ei ole nii atraktiivne nagu Rakvere loss, aga kassapidaja jutu järgi läheb siinne loss kohe suuremaks renoveerimiseks sulgemisele.






Ilus vaade lossimüürilt

Märkan lossiõuel I-d, kes kutsub meid kohe oma maja vaatama. Õigupoolest on see tema naise suguvõsa maja, kus suviti tihedasti puhkust veedetakse. Kift väike puumaja täpselt tänavanurgal. Isegi tilluke aed on ümber.


Sõbra maja

Haapsalus käies peab ikka kindlasti Müürivahe kohvikusse minema, kuigi ei saa öelda, et seal teenindus väga lahke oleks. Tellime soolased pirukad ja koogid. Minu pirnibeseekook on küll maailma parim, mis seal salata!

Plaanime minna ka Ilon Viiklandi muuseumi, aga piletid on päris kallid ja me piirdume lihtsalt korraks sisse piilumisega. Liisi leiab muidugi jälle tuttava eest. Siis jalutame natuke vanalinnas ja mere ääres rannapromenaadil ning ongi aeg võtta ette pikk kodutee.

Haapsalu unised tänavad


Raekoda

Tee mere äärde


Vaade tornist

Promenaad vannapaari ja koeraga

Kuursaal


reede, 4. august 2017

"Kõrboja perenaine" Vargamäel

"Kõrboja perenaine" Vargamäel. Ma pole aastakümneid seal käinud ja oleksin tahtnud varem kohale minna, et rahulikult ringi vaadata. Kahjuks polnud Liisil võimalik varem sõitma hakata ja nii jõudsime üsna enne etendust. Pikk järjekord lookles juba karjaaedade vahel, aga me saime piisavalt head istekohad ja jõudsime ka veel pisut muuseumi ümber ringi vaadata. Tekkis tahtmine "Tõde ja õigus" uuesti üle lugeda.

Vargamäe

Muuseumihoone - kunagine perekond Hansenite elumaja





Ilm soosis meid. Olime küll soojalt ja vihmakindlalt riides ja maa oli märjavõitu, aga ei sadanud ja ilus päikeseloojang mängis etendusele kaasa.

Tegemist oli mõnede arvamuste kohaselt eelmise aasta parima suvelavastusega ja ka meie ei pidanud pettuma. Koht oli suurepärane - vana taluõu, tagapool mets ja ümberringi heinamaad. Peaosaliste mäng oli väga tugev, nii Ott Aardam Villuna kui Kadri Lepp Kõrboja Annana. Nende omavahelised stseenid olidki kõige mõjuvamad. Muidugi Luule Komissarovit on alati tore näha ja Egon Nuterit ka.

Ainult lõpp tundus pisut järsk, kuidagi kiiresti leppis Anna Villu surmaga ja pööras oma pilgu Sauna Eevi pojale, justkui armastust poleks olnudki ja kogu trall käiski ainult sobiva peremehe teemal.


Siin toimus etendus

Kohvikus käisime ikka ka



"Reis metsa lõppu" Ekspeditsioon

Tartu Draamafestivalil kõnetas mind saadaolevatest etendustest just "Reis metsa lõppu". Nagu oligi oodata, oli tegemist intensiivs...