Küll aga meeldis meile väga Rooma Foorum ja Palatine küngas. Rooma pidi teadupoolest asuma seitsmel künkal ja Palantine on umbes keskel. Just siit olevat Rooma impeerium alguse saanud. Mütoloogiast tuntud kaksikvennad Romulus ja Remus olevat siinasuvas koopas emahundi poolt üles kasvatatud. Igatahes teatakse siin inimasustuse olevat juba 10 sajandit e.m.a. Mingil ajal muutus koht populaarseks just imperaatorite seas, kes ehitasid siia järjest uhkemaid paleesid.
Roman Forum oli omaaegne igapäevaelu keskus. Siin asus turuväljak ja paljud olulised iidsed valitsushooned. Praeguseks on muidugi alles ainult hulk poste ja sambaid. Sellegipoolest on siin mõnus jalutada ja iidsete aegade hõngu nuusutada.
Kuna hakkas juba hämarduma, siis suundusime kodu poole. Jalad olid ka juba üsnagi väsinud.
Sõitsime bussiga Vatikani. Piki linnamüüri lookles järjekord muuseumise. Mina olin juba varakult netist piletid ära ostnud, aga ka nüüd võttis sissesaamine parasjagu aega. Kogunesime trepil muuseumi väravate ees. Meile jagati kollased osalejakaardid, mille vastu kassade juures saime õiged piletid. Pisut aega ootasime trepil, siis veidi aega turvkontrollis, siis pisut kassade juures ja sees me olimegi, juba veidi väsinud. Ei kujuta ette, kuidas näiteks suvise palavusega kilomeetrises piletisabas seista suudetakse.
Sixtuse kabel on muidugi tõeline meistriteos! Õnneks tehti siin rahva suunamisel ka kõvasti tööd - seisjad aeti ruumi keskele, servas olid kivipingid ja nende ees tühi ruum. Seega oli võimalik ka istudes maalinguid imetleda. Pildistada ei lubatud, aga kuna kõik ikkagi pildistasid, siis tegin minagi paar arglikku fotot. Eks ta ole ikka imeline küll, see kabel! Kuulus "Viimane kohtupäev" ja veelgi kuulsam lagi - selline värvidemäng! Lisaks Michelangelole on siin maalinud veel hulk renessansiaja kuulsaid kunstnikke, sealhulgas Botticelli.
 |
| Sixtuse kabel |
Palju rohkem me enam käia ei jaksanud, Vaticani muuseumis pidi olema kokku 7km koridore. Tulime välja päikese kätte, jalutasime natuke trepist alla ja võtsime tänaval ühes restoranis istet. Päike paistis väga soojalt, vein hakkas pähe ja tuju oli ülev.
Kella 17-ks oli mul ette ostetud Peetri katedraali piletid. Sinna oli veel paar tundi aega. Jalutasime katedraaliväljakult läbi Saint Angelo kindluseni ja sealt piki Tiberi kallast. See on idülliline kant, palju tänavamuusikuid, -kunstnikke, väike baar. Rahvas mõnules päikese käes. Tegime meiegi väikesed dringid enne katedraali suundumist.
 |
| Peetri väljak valmis Bernini juhtimisel 1667 |
 |
| Peetri kiriku fassaad |
 |
Purskkaev Peetri väljakul
|
 |
| Sant´ Angelo sild |
 |
| Vaade Peetri kirikule |
 |
| Tšill Tiberi kaldapealsel |
 |
| Taamal paistab Trastevere linnaosa |
 |
| Sant´Angelo sild ja kindlus |
Peetri kirik on hiigelsuur. Siin on muljetavaldavalt palju kurja näoga paavstikujusid, kauneid mosaiike ja maale. Krooniks on Michelangelo imeline Pieta. Altari ees käis teenistus.
 |
| Michelangelo "Pieta" |
Jalutasime üle jõe Trevi purskkaevu juurde. Hakkas hämarduma ja purskkaev oli kenasti tuledega valgustatud. Rahvast oli palju siia äärde kogunenud, kõik nautisid ilusat vaadet ja sumedat õhtut. Mastroiannit ma rahva hulgas ei märganuid ja Anita Ekberg ei ringutanud ennast keset vett. Aga sellegipoolest on Trevi purskkaev minu lemmikatraktsioon Roomas.
 |
Vittorio Emmanuele II sild
|
 |
| Nelja jõe purskkaevu Navona väljakul peetakse Bernini kauneimaks tööks |
 |
| Nelja jõe purskkaev kujutab nelja suurt jõge - Niilust, La Platat, Gangest ja Doonaud |
 |
| Ühtune melu |
 |
| Nicola Salvi projekteeritud Trevi purskkaev valmis 1762 |
Koju sõitsime bussiga.
6.aprill - Villa Borghese ja Trastevere linnaosa
Tänaseks oli meil Villa Borghese külastus plaanitud. Sõitsime bussiga pargi juurde. Villat ümbritseb suur harvade puude ja roheliste murulappidega park, mis paistab olevat lemmikkohaks just koerteomanikele. Penisid lippas ringi igas suuruses ja värvis. Lisaks nägime puude otsas väikseid papagoisid. Ilm oli veelgi ilusam ja rahvas nautis nädalavahetust.
 |
| Koerte seltsielu |
 |
| Tähtsa kunstimetseeni kardinal Scipione Borghese villa projekteeriti 1605.a. |
Villa Borgheses on kaks korrust täis imelisi saale ja uhket kunsti. Siin on Bernini ilusamad skulprtuurid nagu Taavet, Apollon ja Daphne ning Pluto ja Proserpina. Interjöör on tõesti uhke ja, mis peamine, villa on piisavalt väike, et jõuaks kõik kenasti läbi käia.
 |
| Ilus uka |
 |
| Ja lagi |
 |
| Bernini kuulus meistriteos Pluto ja Proserpina |
 |
| Bernini Taavet |
Villa juurest sõitsime taas bussiga Trasteveresse. Meil oli probleem bussipileti ostmisega. Sõitsime peatuse jänest ja siis ostsime tänavakioskist. Roomas ei saa bussist pileteid osta.
Jalutasime piki Tiberi jõe kallast jalakäiate sillani, mis viis üle Isola Tiberina Trasteveresse.Siin pidi olema see kõige õigem Rooma õhustik ja siin elama tõelised roomlased. Nägime tõesti turistide kõrval ka kohalikke oma igapäevaseid tegemisi toimetamas.
 |
| Vasakul Isola Trastevere |
 |
| Silla-alused |
 |
| Trastevere |
 |
| Kohalik õhustik |
 |
| Itaallastel oli vist koolivaheaeg, palju lastegruppe oli näha |
 |
| Õhtune melu Trasteveres |
 |
| Tänavamuusikuid kuulamas |
Santa Maria Trastevere kirik on üks vanimaid Roomas, aastast 340, kui kristlus alles hakkas pead tõstma. See oli väga uhke kirik, imetlusväärsete mosaiikidega 13.sajandist.
 |
| Tagasiteel |
 |
| Largo di Torre Argentina |
7.aprill - Pantheon, Kapitoolliumi küngas ja Hispaania väljak
Sõitsime jälle bussiga. Sellele eelnes piletite müügikoha ostimine mööda kvartalit, kuna pühapäeval olid kõik tubakakioskid suletud. Lõpuks saime ühest baarist ostetud. Tahtsime sõita Vittorio Emanuele väljakule, aga millegipärast aeti kõik Piazza Barberinil bussist välja. Kuna meil oli plaanis väike šopping Via del Corsol, siis hakkasimegi sinnapoole liikuma, esialgu piki Via del Tritonet ja sealt Corsole. Kohe saime teada ka bussi peatumise põhjuse - toimus mingi rahvamaraton - piki tänavaid oli püstitatud metalltõkked, publik tee ääres seisis ja ergutas jooksjaid. Üle tee saime ainult turvameeste abiga.
 |
| Piazza Barberini |
Poodides midagi ostmisväärset polnud, aga midagi ikka kodustele osta õnnestus.
Jõudsime Pantheoni väljakule. Esialgu kohkusime ära pikast järjekorrast, aga õnneks otsustasime ikka sappa võtta. Selgus, et järjekord liikus väga kiiresti ja 10min pärast olime juba sees. Pantheon on kõige paremini säilinud antiikehitis Roomas. See ehitati 1.saj. m.a.j. tõenäoliselt keiser Hadrianuse projekti järgi. Olime siin korra juba käinud, aga tahtsime näha kuulsat kuplit ja mina muidugi Raffaeli hauda (mul on alati morbiidsed huvid olnud).
 |
| Pantheon - Kõigi jumalate tempel |
 |
| Seest paistab Pantheon tunduvalt suurem, kui väljast |
 |
| Tagasihoidlik Raffaeli haud |
Kohe pärast Raffaeli surma 1520.a. toodi tema surnukeha Pantheoni. Madonna del Sasso kuju tegi Raffaeli õpilane Lorenzo. 1833.a. haud avati ja veenduti, et surnukeha on omal kohal. Tol ajal valitsenud paavst Gregorius kinkis marmorist sarkofaagi, kuhu on graveeritud midagi sellist: "Siin lamab Raffael, kes oma eluajal ületas Loodust ennast ja kelle surma järel oleks ka Loodus võinud surra" (ille hic est Raphael timuit quo sospite vinci rerum magna parens et moriente mori)
 |
| Veel üks kuulus haud Pantheonis |
Jalutasime edasi Vittorio.Emmanuelle tohutusuurele platsile. See valge hiiglaslik monument on ikka väga muljetavaldav. Tegemist on Itaalia ühendajale ja esimesele kuningale Vittorio Emanuele II-le pühendatud monumendiga. Selle kõrval viib lai ja järsk trepp Santa Maria Miracoeli kirikuni, mille interjööris on kasutatud Rooma Foorumist toodud sambaid. Siit kõrgelt künkalt avanevad ka ilusad vaated nii foorumi, kui Trastevere suunas.
 |
| Mälestusmärk Vittorio Emanuele II-le aastast 1911 |
 |
| Vittorio Emanuele mälestusmärk ja Santa Maria in Aracoeli kirik |
 |
| Kapitooliumi künkal, paremal on Kapitooliumi muuseumid, vasakul Palazzo Nuovo ja otse ees Palazzo Senatorio |
 |
| Vaade Foorumile Kapitooliumi künkalt |
 |
| Santa Marian in Aracoeli kirik on 6.sajandist |
 |
| Kirik on kuulus oma kullatud lae poolest. Ja iga sammas on isemoodi. |
Kõndisime jala Hispaania väljakule. Päike paistis ja oli päris soe. Istusime pikalt tänavakohvikus ja jõime, mina aperoli, Avo õlut. Ega see aperol muidugi suurem asi polnud, kibedavõitu, aga hambad võttis mõnusalt ühte ritta.
 |
| Traianuse sammas aastast 113 ja Santa Maria di Loreto kirik |
 |
| Trevi purskkaev päevavalges |
Mõõdusime oma teel taas Trevi purskkaevust, siin oli endiselt rahvamurd. Sama lugu oli ka Hispaania treppidega - rahvas tungles all väljakul või istus treppidel ja nautis päikest. Kõndisime üles Trinita dei Monti kiriku juurde ja siis tulime jälle alla. Siin kõrvaltänavatel on hulk väikeseid toredaid poekesi.
 |
| Hispaania trepid on ka alati rahvarohked |
 |
Hispaania treppide tipus asub Trinita dei Monti kirik
|
Kõndisime ikka veel jala Terminisse ja ostsime sealt automaadist rongipiletid homseks väljasõiduks. Kodutee Terminist meie korterisse on ülikole. Hirmus ikka, et keset Igavest linna on selline troostitu lagamaastik.
Oleme viimast ööd oma korteris. Terrassi ei jõudnudki kasutada, Avo käis ainulthommikuti suitsu tegemas.
8.aprill - väljasõit Civita di Bagnioregiosse
Pamnime äratuskella 8-ks, aga ärkasime õnneks varem. Pakkimine ja sättimine võttis ikka aega. Lisaks oli pagasiletis suur järjekord. Muutusin juba rahutuks, et me ei jõuagi rongi peale, aga õnneks saime ikka õigel ajal pagasi hoiule antud ja teekond õigele platvormile oli ka väga lihte ja loogiline.
Niisiis kihutasime mugava rongiga läbi Rooma äärelinnamaastike Orvietosse. Sõitsime üle tunni. Teel oli palju tunneleid, need ei olnud meeldivad - kõrvad läksid lukku. Orvieto raudteejaam oli väike ja korralik. Siin oli normaalne kohvik ja saime osta bussipiletid Civita di Bagnioregiosse. Raudteejaamast sõidetakse funikulööriga üles Orvieto kindluse juurde ja kesklinna. Siin oli suur park ja vaated alla orgu viinamarjaväljadele. Tegu ju kuulsa veinipiirkonnaga.
 |
| Orvieto kindlusevärav |
 |
| Kindulst ümbritseb ilus väike park |
 |
| Vaade kindlusest |
Buss pidi väljuma siitsamast väljakult, aga õnneks taipasime küsima minna. Paari katse järel juhatati meid hoopis kaugemale nurga taja ühe palazzo hoovi, kus seisid suured bussid, üks neist meie oma. Tegu oli koolibussiga, mis sõitis 25km tund aega, keerates sisse erinevatesse külakestesse.
Tee oli väga ilus, läbi viinamarjapõldude ja külakeste künka otsas. Buss kihutas nagu pöörane kurvilistel mägiteedel, isegi minul hakkas süda kergelt läikima.
Bagnioregio on väga armas väike linnake, aga me tutvusime sellega ainult põgusalt liikudes edasi kuulsa silla poole, mis ühendab Bagnioregiod Civita di Bagnioregioga. Mõned pildid siiski klõpsasin.
 |
| Armas linnake Bagnoregio |
Civita rajasid etruskid 2500 a tagasi Tiberi jõge Bolsena järvega ühendavale teele. Paraku on tegu seismiliselt aktiivse piirkonnaga. Maalihete ja erosiooni tagajärjel on on Civita jäänud eraldatuna kõrgele künkale, mida ühendab muu maailma ehk Bagnioregio linnakesega järsk jalakäiate sild. Sild ja Civita ise pakuvad väga dramaatilist vaatepilti.
 |
| Dramaatiline vaatepilt |
 |
| Üksildane eeslike |
Maksime läbipääsu eest 5€ ja kõndiseme järsust mäest alla sillani, mis hakkas kohe sama järsult ülespoole tõusma. Huvitaval kombel tuli meile isegi väike kastiauto vastu. Sellel pidid küll tugevad pidusrid olema! Isegi väike laps oli kabiinis. Tõmbusime väga sillapiirde vastu, et auto mööda mahuks.
 |
| Tee viib järsult mäest alla ja siis veel järsemalt silda mööda üles |
 |
| Jälgisin veoaut laskumist põnevusega |
Kuigi reisikirjeldustes oli kirjas, et sillaületus on paras väljakutse, oli tee tegelikult üsna lühike, ei midagi liiga rasket. Juba seisimegi linnakese peavärava Santa Maria or Cava ees. Sajandeid tagasi oli Civita suur keskus ja Bagnioregio tema äärelinn. Tänapäeval pidi siin elama 5 püsielanikku pluss hulk kasse. Huvitav küll, Roomas ei kohanud me ühtegi hulkuvat (ega ka mittehulkuvat) kassi, aga siin volksas neid küll päris mitu. Olime neile juustu kaasa toonud ja see haarati käest üsnagi agressiivselt, kuigi nälginud nad küll välja ei näinud.
 |
| Santa Maria or Cava |
Civita on tõeline pärl, siin oleks ajalugu justkui seisma jäänud. Eks neid toredaid vanu väikelinnu on ju juba nähtud ka, aga Civita on turismist üsna puutumata jäänud. Restorane ja kohvikuid on siin küll, aga rahvast vähe ja puudus selline tavaline turistimelu. Kõndisime vähestel tänavatel, vaatasime iga nurga taha ja hoovi, kus võimalik, nautisime ajaloo hõngu ja vaateid alla orgu. Sõime ühes toredas restoranis.
 |
| Peaväljak |
 |
| Linnake pilvedes |
Aga kui läheb pimedaks ja inimesed lahkuvad, siis kas siin tõesti ei kummita?
 |
| Lilleilu tagasiteel |
 |
| Veel mõned kassid |
Tagasi Bagnioregios ootasime bussi, mis hilines pool tundi. Orvieto kesklinna me enam minna ei jõudnudki. 19:29 rongiga sõitsime tagasi Rooma Terminisse, saime kätte oma kohvrid ja ootasime veel ligi tund Terravisioni bussi, mis viis meid Fiumicinosse. Bussipeatusest oli poolteist kilomeetrit hotellini minna, algul mööda pimedat linna. Varsti aga jõudsime toredale jõe kaldapealsele, kus käis tagasihoidlik melu restoranides ja baarides. Meie hotell Tiber oli promenaadi viimane hoone, edasi algas juba meri. Tegu oli väga armsa hotelliga. Meie toa rõdu avanes vaatega väikesele sadamale, kus suured purjelaevad ankrus seisid. Õhtu oli sume. Siin rõdul oleksime võinud klaasikest veini nautida, aga kell oli juba üle südaöö ja homme pidime lennule minema. Kahju!
 |
| Meie tuba hotellis Tiber |
 |
| Vaade rõdult |
Tagantjärele mõeldes oleksime võinud võtta selleks päevaks rendiauto, oleksime hoidnud kõvasti kokku nii aega, kui raha. Pole see ühistranspordiga sõitmine nii romantiline midagi.
9.aprill - kojulend
Kell 7 äratus ja kiire hommikusöök 5.korrusel vaatega sadamale. Transfeer lennujaama maksis 9€ inimese kohta ja tegi mitu peatust, nii et ma muutusin juba rahutuks. Lennujaamas läks õnneks kiiresti. Lendasime tagasi Lufthansaga Frankfurti kaudu, sest Turkish annulleeris oma tagasilennud (võib-olla Istanbuli lennujaama kolimise pärast). Oligi mugavam, ei pidanud nii vara tõusma.
