Peraküla, kus asub meie sõprade suvekodu, on Tartust enam-vähem Eesti teises otsas, sõit sinna kestab meil alati terve päeva. Seekord tegime esimese peatuse
Arturi trahteris Valtus. On väga tänuväärne, et kolkasse tehakse toredaid söögikohti. Rikkaks sellega ilmselt ei saa, aga nii mõnus on möödasõitjal peatust teha ja normaalselt keha kinnitada. Üks Arturi nimeline koht on ka Suure-Jaanis, pühendatud helilooja Artur Kapile. Valtu trahter on aga nime saanud hoopis Artur Lossmani järgi, kes oli Eesti vabadussõja ajal Sõjaväe Tervishoiu valitsuse ülem. Teenete eest vabadussõjas ülendati Lossman kindralmajoriks ja talle anti maad endise Valtu mõisa südames. Siia rajas ta koos naisega eesrindliku talu.
Siin Kehtna ja Rapla vahel Valtu mõisa laudahoones asubki kenade naivistlike seinamaalingutega ja mitmekesise menüüga söögikoht. Maitseelamustel polnud viga midagi, võib teinekordki tulla.
 |
| Arturi trahter Valtus |
Järgmisena peatusime uhke neogooti stiilis Alu mõisa juures. Praegu asub seal Kaitseliidu kool, nägime naiskaitseväelasi kogunemas ja kuhugi sõidule sättimas. Ilusas mõisapargis eksponeeriti militaartehnikat.
 |
| Alu mõisapark |
 |
| Militaartehnika mõisapargis |
 |
| Ilus neogooti stiilis mõisahäärber kuulub Kaitseliidule |
Alu mõisat mainiti esmakordselt 1409. aastal. Kivihoonestus oli siin juba ilmselt keskajal. Sajandite jooksul on Alu kuulunud peaaegu kõigile tuntud mõisnikuperekondadele, Uexküllidele, Wrangellidele, Rosenitele ja Tiesenhausenitele. Praegune mõisahäärber valmis 1875. aastal ja algselt oli selle arhitektiks Paul Alisch, kelle tööks oli ka Kreenholmi manufaktuuri projekteerimine. Häärberi välimus on mõjutatud keskaegsest linnusearhitektuurist.
 |
| Alu mõisa kõrvalhoonetest on säilinud uusgooti stiilis ait |
Ka Alu alevik tundus kena, mitmed tiigid ja suur park otse asula südames.
Paarkümmend kilomeetrit lääne poole sõites jõudsime Pajaka mõisa juurde. Kahjuks on tegu aiaga piiratud eravaldusega, aga õnneks ei varja piirdeaed vähemasti vaadet. Tegemist on kauni hallis toonis hoonega, mida ümbritseb kaunis park ja kaugemal laiuvad põllud.
Mõisat mainiti esmakordselt ürikutes 15. sajandi keskel. Seegi valdus käis aastasadade jooksul käest kätte, kuni 1808. aastal omandasid mõisa Stackelbergid. Stackelbergid ehitasid klassitsistliku häärberi, mis kahjuks hävis tulekahjus 1933. aastal. See hoone, mida läbi aia kiikasime, on kenasti taastatud, aga paraku mitte väga originaalitruu. Kenasti taastatud on mitmed kõrvalhooned. Mõisapargi servas jookseb Kasari jõgi, millel on näha kunagise kivisilla jäänuseid.
 |
| Pajaka mõisa uus häärber kuulub eravaldusse ja on metallaiaga ümbritsetud |
 |
| Üks kõrvalhoonetest |
 |
| Mõisa ümber laiuvad põllud |
 |
| Kasari jõel on näha vanaa kivisilla jäänuseid |
Nissi Neitsi Maarja kiriku juures on mälestussammas vabadussõjas langenutele. Kirik ise on võrdlemisi uus, valmis 1873. aastal. Historitsistlik torn on üle 50 meetri kõrge ja selle järgi on tekkinud isegi kõnekäänd " nina nagu Nissi kiriku torn". Kiriku kalmistu jätab päris arhailise mulje ja sinna on maetud mitme mõisnikusuguvõsa liikmeid, sealhulgas Stackelberge, Pihchausid ja Maydelle.
 |
| Nissi Neitsi Maarja kirik |
 |
| Vabadussõja mälestusmärk |
 |
| Kiriku pseudogootistiilis sisustus, kus paistavad ka kuulsad Riias valmistatud vitraaažid "Evangelist Johannes" ja "Apostel Peetrus" |
 |
| Kabel |
 |
| Kalmistule on maetud mitme kuulsa mõisnikusuguvõsa liimed |
Aude küla lähedal laiuvad südasuvel alati suured moonipõllud. Muidugi ei saanud me jätta peatumata ja pildistamata. Veel üks auto pidas meie läheduses kinni ja neil inimestel oli vaja ikka põllule ronida, et endast keset moone pilte saada. Ma ei mõista seda valu igale pildile jääda ja iga vaatamisväärsusega koos ka ennast jäädvustada. Seda enam ei mõista ma põllu tallamise vajadust.
Nõva lähedal on väga põnev vaaatamisväärsus - Veski karjäär. Tegemist on nõukogude-aegse liivakarjääriga, mis on tänapäeval looduskaitse alla võetud. Paljudesse süvenditesse on tekkinud tiigid ja sinna on asustatud kaitsealune juttselg-kärnkonn ehk kõre. 30-meetriste liivaluidete otsast saab jälgida 2008. aasta tulekahju tagajärgi ja looduse taastumist. See on tore paik, kuhu igal aastal ikka tagasi tahame tulla, luidete otsa ronida ja maastikku imetleda. Siinkandis on ka toredaid metsajärvi ja RMK puhkekohti.
 |
| Luidete otsast saab jälgida tulekahjus kannatada saanud looduse taastumist |
 |
| Maastik kõretiigi ja autodega |
Nõva poolsaare tipus Rannakülas asub lagunenud sadam mõne paadiga kai ääres. Kohalikul vallal on plaan see korda teha. Siiani kuulus sadam turbatootmisfirmale Kekkilä, kes kavatses 15 aastat tagasi siitkaudu oma toodangut vedama hakata. Kõik plaanid ei lähe alati täide ja nii see väike sadam ongi lagunenud.
 |
| Nõva sadam |
Tagasiteel koju peatusime Lääne-Nigula kiriku juures Taeblas. Nimetus Lääne-Nigula võeti kasutusele alles 20. sajandi algul ja see tuleneb kiriku kaitsepühaku Püha Nikolause nimest. Kirik on ehitatud 13. sajandil, aga aastasadade jooksul, eriti 18. sajandil, on seda korduvalt ümber ehitatud. Barokse portaaliga torn valmis 1760. aastal. Kiriku keskaegsest sisustusest säilitatakse Tallinnas Niguliste kirikus kolme altarifiguuri: Nikolaus, Maarja ja evangelist Johannes. Praegune sisustus pärineb 19.sajandist. Ampiirstiilis altariseina valmistas Peterburi meister Sigismund. Kaks altarimaali on koopiad Leonardo da Vinci maalidest "Püha õhtusöömaaeg" ja "Ülestõusmine".
 |
| Lääne-Nigula kirik |
 |
Ampiirstiilis altar ja koopiad da Vinci maalidest
|
 |
| Kirikukabel |
Kiriku juurde kuuluvad kalmistud on alati põnevad. Lääne-Nigula kalmistul on päris vanu kiviriste ja hauaplaate, sepistatud metallaedu ja -riste. Kalmistu ühes nurgas on ka hauakambrid. >Arvatavasti on siia maetud juba kiriku rajamisest alates.
 |
| Arhailise ilmega kalmistu |
 |
| Matmisaasta 1862 |
Viimase peatuse tegime Ants Laikmaa majamuuseumis. Käisime siin viimati umbes 15 aastat tagasi ja tookord jättis see koht mulle väga hea mulje. Rahvusromantilises stiilis värviline maja oli endiselt korras ja aed hoolitsetud. Olime ainukesed külastajad.
 |
| Ants Laikmaa majamuuseum |
 |
| Sisustuses domineerib vineer ja puit |
 |
| Maja aia poolt vaadatuna |
Ants Laikmaa on väga värvikas tegelane Eesti kultuuriloos. Kes ei teaks tema maalitud portreed Marie Underist. Siia Kanarbiku külla alustas kunstnik oma kodu rajamist 1917. aastal. Siin, kunstniku poolt loodud aia tagumises otsas on ka tema haud.
 |
| Suvemaja näeb välja nagu tare-tareke muinasjutust |
 |
| Suure aia tagumises sopis on Laikmaa haud |
