Sel aastal ostsin 9-le filmile piletid ja näha õnnestus kaheksat. Sel aastal jäin valikuga väga rahule. Kõige toredam on see, et minu absoluutne lemmik sai ka peapreemia. Panen filmid siia enam-vähem paremuse järjekorras. Muidugi on see järjekord väga subjektiivne.
Lunastus nagu eelpool öeldud, minu absoluutne lemmik ja Grand Prix võitja. Tegevus toimub itaalia väikese saare tühermaal, kus elavad põhiliselt eluheidikud, vaesed kalurid ja prostituudid. Peategelaseks on vaimupuudega noormees, kelle ema julmalt filmi alguses tapetakse (see on ka ainuke tõeliselt karm stseen filmis). Kaks vananevat prostituuti on poisi imikueast alates üles kasvatanud ja armastavad teda nagu oma last. Arturo on helge iseloomuga, aga tema eest hoolitsemine pole üldse kerge, alates ettearvamatutest paanikahoogudest kuni igapäevaste mähkmeteni. Seega pole tegu mingi muinasjutuga. Maailm on selles filmis karm ja halastamatu, aga seda enam pääseb mõjule naiste isetu armastus ja Arturo heasüdamlikkus. Kokkuvõttes jätab film helge tunde. Lisaks uskumatu ümberkehastumine Arturot kehastava Simone Zambelli poolt. Suurepärane elamus!
Otsad lahti on selline vaikselt ja isegi argiselt kulgev film, peategelaseks ilus ja eneseteadlik naine, kes on ootamatult võimeline ülimalt karmideks valikuteks. Tegevus toimub põhiliselt Inglismaa külakolkas, mille avarate nõmmemaastike ilu moodustab terava kontrasti peategelase Maria hinges peituvate saladuste ja segadusega.
Surm on elevate probleem Igal PÖFFil on ikka mõni kohustuslik soome film ka. See on süsimust komöödia kahest autsaiderist, kes võtavad vastu valgustkartva tööotsa - liveveebis mängitava vene ruleti tagajärgede koristamise. Raha tuleb, aga loomulikult tekib meestel moraalseid kõhklusi. Filmi tugevuseks on kaks sümpaatset peategelast, keda mängivad Pekka Strang ja Jari Virman.
Vaiki igavesti Montenegro, Serbia ja veel mõne idabloki riigi vaimukas ja hoogne film. Peategelaseks pruut, kes hakkab kahtlema oma soovis abielluda. Kuna tegu on ikkagi lõunamaa rahva ja traditsiooniliste peresuhetega, siis tekitab see muidugi paraja segaduse. On väga naljakaid ja on ka mõtlemapanevaid hetki. Hea, lihtne ja elujaatav filmike.
Üksildus rubriigist Islandi film. Tegelikult küllaltki kulunud teema juba, aga ikkagi nauditav vaatamine. Peategelaseks üksildane vanamees, kes on sunnitud oma kolkakodust linna kolima, kuna selle asemele tehakse paisjärv. Linnas tutvub ta poisikesega, kelle vanemad on lahku läinud ega leia piisavalt aega ja armastust tema jaoks. Vahepeal tekib inetu pedofiiliakahtlus, aga õnneks ei lähe asi liigselt vastikuks.
Kaluri tütar eksootiline filmike, mille tegevus toimub Kariibi mere idüllilisel saarekesel. Legendaarne kalurist isa ja tema transvestiidist poja teineteise taasleidmise lugu. Üsna kulunud teema taas, aga eksootika kõnetab.
Kuu on tagurpidi võitis debüütfilmide programmi. Filmis on kolm erinevat väikest lugu kolmest naisest. Neist rohkem läks korda veebi teel abiellunud ja Uus Meremaale koliva venelanna lugu. See oli ühtaegu naljakas ja nukker. Kokkuvõttes aga film mind väga ei liigutanud.
Magnetmees ainuke film, mis tekitas pettumuse. Kõik oli justkui olemas: eksootiline teema - tsirkus, unenäoline tegevus, teatraalselt kunstlik tegevuspaik, sümpaatne peategelane jne. Aga millegipärast ma üldse ei haakunud selle filmiga. Isegi igav hakkas ja ootasin lõppu.
Üks film jäi vaatamata, kuna olin just isadepäevaks omale kogemata kolm seanssi valinud ja ei tahtnud külaliste seltskonnast ära tulla. Hea, et siiski "Lunastust" vaatama läksin sel päeval. See oli üle pika aja tõeline filmielamus.
