Mõtlesin, et kuna etendus tuleb praktiliselt koduõuele, siis peab ikka vaatama minema. Mart Kivastiku dramaturgia on ka alati huvitav olnud. Kutsusin ka Liisi ja Elina kaasa. Lava oli üles seatud Toomemäele katedraali varemetesse. Istekohad olid kahel pool lava. Ja kohe pean ütlema, et istuda oli väga ebamugav. Minu kõrval olid mõlemal pool suht normaalmõõdus naisterahvad, aga väga kitsas oli, küünarnukid ei mahtunud kuidagi ära.
Kui veel tingimustest rääkida, siis keset etendust tuli ootamatu vihmasabin. Ilmateade lubas väga palavat ja kuiva. Aga sabin õnneks kaua ei kestnud, ainult vaeste näitlejate elu läks porisemaks.
Kahjuks oli etendus suht veniv ja olulist üllatusmomenti ei tekkinud. Isa ja tütar Trochynskyid laulsid kaunisti ja tekitasid etendusele väikese lisamõõtme, kaklusstseenid olid toredad, näitlejad olid head. Eriti pean jälle kiitma Ken Rüütlit, kelle lavale ilmumist ilmselt kõik ootasid. Tema Rootsi kuningas oli vaimukas ja liikuv nagu alati, joviaalne ja kuninglik. Kuigi tuletas ka veidi meelde tema Lucentiod "Tõrksa taltsutusest".
Näidend räägib eesti esimesest maakeelsest luuletajast, koolmeistrist ja Puhja pastorist Käsu Hansust, kellelt on rahva sekka läinud 32-salmiline nutulaul Põhjasõjas venelaste käe läbi purustatud Tartust "Oh, ma waene Tardo liin". Oluline tegelane on ka Bengt Gottfried Forselius, kelle rajatud rahvakoolis õppis oletatavasti ka noor Käsu Hans. Ajaloost teada fakt on ka Forseliuse ja kahe seminari kasvandiku külaskäik Rootsi kuninga juurde. Forseliust mängis Veiko Porkanen ja tema õnnetu hukkumine tormises meres tuli olulise sümbolina etenduses mitu korda esitlusele.
Kandev roll oli Karol Kuntselil, kes täitis küll lava ära, aga jäi pisut staatiliseks. Ma ütleksin, et see tulenes pigem stsenaariumist. Kaua sa ikka ühte ja sama joru eesti rahva hukatusest ajada jõuad. Väga kena roll oli Greg Värnomasingult noore Käsu Hansuna. Tühimik noore ja õppimishimulise ning vana ja räsitud Käsu Hansu vahel oli suurevõitu.
Tundub, et teema võiks olla põnev - eesti rahva kirjaoskuse ja teadmiste tekkimine, Põhjasõda, Peeter I ja Karl X, aga pigem jäi natuke venivaks. "Oh, ma waene Tardo liin"!
