Ilusal kevadpäeval hakkasime Avoga Tallinna poole sõitma ja mõtlesime teha väikese ringi, seda enam, et Tartu-Tallinn maantee on jubedalt ära tüüdanud. Nagu ikka, kulus lõpuks terve päev ühes ja teises kohas peatustele ning Tallinnasse jõudsime alles õhtul hilja.
 |
| Karukellad tee ääres |
Keerasime auto nina põhjasuuna asemel läände ja jõudsime Kolga-Jaani. See on üks tore koht ja me oleme seal varemgi peatunud. Kirik oli avatud, seal käis parajasti jumalateenistus. Koos õpetaja, orelimängija ja kirikuteenriga oli teenistusel kokku 6 inimest, üks väga vana naine ja tema kaks keskealist saatjat. Meiega kokku oli kirikulisi juba kaheksa. Kuna parajasti hakati laulma, siis võtsime ka lauluraamatud, istusime tagumisse pinki ja laulsime kaasa. Jumalateenistus lõppes ja kirikuõpetaja tuli kohe meie juurde, et uurida, mis tegelased me sellised oleme. Küllap oli tal suhtlemisvajadus, sest ta näitas meile kirikut ja kabelit, viis ka pastoraati, kus on Villem Reimani mälestustuba ning rääkis palju põnevaid lugusid Reimani, enda ja kiriku elust. Ilmselgelt oli ta laia silmaringiga ja maailma näinud inimene. Kahjuks ei jäänud enamus jutustatust meelde, aga väga huvitav oli.
 |
| Kolga-Jaani Johannese kirik |
 |
| Haruldane altarivitraaž kirikus |
 |
| Õpetaja Peeter Parts meile kirikut näitamas |
Kolga -Jaani kiriku ajaloo algallikad on väga puudulikult säilinud ja toetuvad suures osas legendidele. Ehitusviisi järgi otsustades pärineb Kolga-Jaani kirik 15. sajandist, aga paljud faktid viitavad sellele, et algne kiviehitis pärineb hoopis 14. sajandi algusest. Nimetus Kolga on tuletatud kirikukihelkonna asendist - seda piiravad sood ja rabad ning kirik asub eemal suurematest teedest.
Kirik on korduvalt kannatanud sõdades, kuid võlvid siiski säilisid. Tõenäoliselt on pühakoda teatud aja ka kasutamata seisnud ja metsa kasvanud, sest legend räägib, et jahimehed olid paksus metsas mäekünkal lõket teinud ja avastanud äkki, et seisavad kiriku võlvidel.
Aastail 1890-1917 oli õpetajaks Villem Reiman, üks rahvusliku liikumise juhte, kes laskis teha kirikus põhjaliku remondi. Riiast, Ernst Tode töökojast telliti 1903. aastal altarivitraaž “Tulge minu juurde”, mis on ainulaadne Eestis. Kirikuõpetaja rääkis meile, et see vitraaž saadeti Riiast rongiga Tartusse ja Reiman olevat hobusereega seda raudteejaamast ära toomas käinud. 1988. aastal püstitati Muinsuskaitse seltsi eestvedamisel Kolga-Jaani kirikuväravate kõrvale Villem Reimani mälestussammas.
 |
| Villem Reimani mälestusmärk kabeli taustal |
Kolga-Jaani kabeli ehitamisaasta pole teada. Selle ukse kohal olev raidkirjas kivi aastaarvuga 1846 tähistab ilmselt kabeli ümberehitust, mille tulemusena omandas hoone barokse välisilme. Kabelis on Jüri Arraku 2008. aastal maalitud puidust rist ja laemaaling - puidule kinnitatud lõuendil silm, mis vaatab alla inimeste peale,
 |
| Kabelis on Jüri Arraku maalitud puurist ja lagi |
Kolga-Jaani keskus on ilus ja unine ristmik, kus on pood ja rahvamaja, mille ees nõukogudeaja pärandina kipsist hirvekuju. Elanikke on siin umbes 400.
 |
| Rahvamaja hirvega |
Kolga-Jaanist sõitsime Olustvere suunas ja vahepeal jäi tee äärde Parika raba ja Parika järve vaatetorn. Vaatetorni juurde saab laudteed mööda ja tornist avanevad vaated Parika soostuvale järvele ja õigel hooajal ka arvukatele lindudele. Raba elustiku kaitsmiseks on selle põhjaosas looduskaitseala, lõunaosa on aga kuivendatud ja seal käib turbatootmine.
 |
| Turbatootmine |
 |
| Parika raba vaatlustorn |
 |
| Vaade rabajärvele |
 |
| Sookail |
Pisut edasi sõites sattusime kummituskülla Tõnissaarele. Siinne miljöö oli väga sarnane Viivikonnale - kahekordsed elumajad tühjade aknaaukudega, võssakasvanud hoovid. Mõnes majas paistis siiski elu ka olevat ja üks räsitud välimusega naisterahvas tuli meiega ka vestlema. 10 aastat tagasi sai see küla kuulsaks tänu Võsareporteri saatele, kus olevat põhjalikult naabritevahelisi suhteid klaaritud.
 |
| Tõnissaare |
Olustveres elas kunagi mu klassiõde ja temal sai ikka külas käidud. Hiljem käisin siin mõisas kuulsat teatrietendust "Onu Vanja" vaatamas ja mõned aastad tagasi mängiti mõisa aidas Ugala "Vereliini". Tol viimasel korral Liisiga natuke jalutasime ka mõisa ümber ja olime rõõmsalt üllatunud, kui kenaks oli siin kõik tehtud. Nüüd võtsime Avoga rohkem aega, et suurele kompleksile ring peale teha.
Mõis rajati Olustverre juba orduaja lõpul, aga praegusele kohale ehitati kompleks 1630-ndatel aastatel. Sel ajal oli härrastemaja ühekorruseline. 20. sajandi alguses ehitati uus inglise maamajade stiilis historistsistlik peahoone. Pikka aega kuulus mõis Fersenite suguvõsale, pärast riigistamist oli siin kool. Tänapäeval on mõisas turismikeskus ja muuseum.
Mõisapark rajati inglise stiilis maastikupargina arvatavasti 18. sajandi keskel. Siin asub viis allikatoitelist tiiki. Pargi ehteks on mitmed väikevormid nagu rataskaev, krahvi allikas ja raudkettidega sillad tiigil. Viinavabrik oma punase katuse ja pika korstnaga loob tiigile maalilisi peegeldusi. Mõisaparki ümbritseb kõrge kivimüür.
 |
| Värrvirõõmus lilleilu |
 |
| Mõisatallide kompleks |
 |
| Sepikoda |
 |
| Viinavabrik ehitati 1850. aastal |
 |
| Härrastemaja |
 |
| Härrastemaja fuajee |
 |
| Need on vist lihtsalt elumajad |
Käes oli juba hiline pealelõuna ja me suundusime vanasse tuttavasse pubisse Arturi Juures Suure-Jaanis. Siin saab alati väga hästi süüa ja kui ilm on ilus, võib istuda terrassil ja nautida veskipaisul kohisevat veemöllu. 2017 olen siin blogis kirjutanud Suure-Jaani kohta:
Siinne kirik kõrgemal künkal, värviline pastoraadihoone, paisjärv ja kohvik Arturi Juures vanas vesiveskis moodustavad väga romantilise keskuse. 13. sajandil ehitatud Evangelist Johannese kirikus asuvad muuhulgas Köleri matusepärjad ja Kriisade valmistatud kontsertorel, samuti vanim eesti ratasrist Anne Ratccsepa nime, pesukurika kontuurkujutise ja daatumiga 1598. Kahjuks pole me neid aardeid oma silmaga näinud, sest kirikusse sisse pole veel õnnesunud saada.
Kaunis puidust barokne pastoraadihoone valmis 1799. aastal. Nõukogude ajal oli hoones lasteaed, nüüd kuulub see taas kogudusele ja renoveeriti alles mõned aastad tagasi. Õnneks on hoone säilitanud oma kunagise ilme kuni originaaldetailideni välja.
 |
| Pubi "Arturi juures" |
 |
| Suure-Jaani kesklinn |
 |
| Evangelist Johannese kirik |
 |
| Korrastatakse pastoraadi ümbrust |
