Ivanovi suhtes olid muidugi ootused väga kõrged ja osaliselt need ka täitusid. Suurepärane ansamblimäng, mida Uku Uusberg praktiliselt alati oskab teostada. Eriti meeldis mulle kitarridega stseen ja joodikute laul semstvoarstile. Jalg hakkas kohe mõnust tatsuma. Mait Malmsten avas ennast uuest küljest ülevoolavalt koomilise "ärimehena" ja seltskonnalõvina. Tema punane juuksetutt oli ületamatu!
Ülle Kaljuste on alati väga vinge karakternäitleja olnud, seekord oli ta kohe iseäranis koomiline ja vastik tüüp.
Guidoi Kangurit pole ka ammu enam nii säravana näinud. Peab kindlasti minema tema Beehovenit Vanemuisesse vaatama. Võrratult tobe oli ka Harriet Toompere rikka kaupmehelesena. Aivar Tommingas külalisena tegi suurepärase rolli nagu ta ikka oskab. Sama võib öelda igihalja Ita Everi kohta, kahjuks oli tal üsna vähe mängida. Väga naljakas oli ka neljane peigmeestepunt oma sünkroonis tegutsemisega. Ja Lebedevide teener, võrratu kitarrivirtuoos Indrek Kruusimaa, oli täiesti sobiv kuju sellesse tahumatusse roilli.
Liisa Saaremäel Šurana oli eneseteadlik ja tugev tüüp, hetkekski ei tekkinud tunnet, et ta võiks lasta endale liiga teha.
Tiisikusehaige Sarra roll Maria Petersoni esituses oli erandlik selles kambas, ainukesena läbinisti traagiline ja võib-olla seetõttu jäi minu hinnangul teistest pisut nõrgemaks.
Mis puudutab peategelast Ivanovi, siis oli Indrek Sammul jälle sõiduvees. Aga kuna mul on hiljutine võrdlus Väikekodanlastega, siis seal oli ta minu meelest veenvamgi. Põhjus võib olla ka tema tegelaskujus. Noorena läksid mulle igasugused hamletid, ivanovid ja roccod hirmsasti korda. "Kuidas nad küll kannatavad! Üksi kogu maailma vastu!" Nüüd käib selline virisemine mulle pigem närvidele. Raske aeg oli see tsaariaeg tollasele intelligentsile - no nii igav on elada! Minu eesti esivanemad samal ajal rühmasid ennast lolliks töötada. Ei teagi, kumb halvem variant oli.
Väikeste inimeste sahmerdamise ja suhtedraamade taustal omandab Uusbergi lavastus võimsa muusikalise kujunduse ja leidlike lavaseadete abiga traagilised mõõtmed. Tšehhovil oli näidend küll komöödiana mõeldud.
Väga õnnestunud tervik!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar