Lavastus mulle väga ei meeldinud, taas oli toodud tegevus tänapäeva, aga mis põhjusel, ei saanud aru. Tänapäeval tundub kummaline, et noor tüdruk peab vanemate käsul kellegiga abielluma, eriti kui ta kannab tosse. See enesetapmiste jada on juba Shakespearel natuke segaselt välja mõeldud ja ega ta siingi etenduses usutavana ei mõjunud. Aga mulle meeldis väga lavakujundus. Orkester mängis väga hästi ja koor oli hea.
laupäev, 23. oktoober 2021
"Romeo ja Julia" Estonias
Käisime E juubelil ja selle juurde kuulus ka ooperi külastus Estonias. Vana hea Gounod "Romeo ja Julia". Muusika oli keskmiselt ilus, paar tuttavat aariat ja koori. Lauljad olid tasemel ja, mis peamine, nägid head välja. Peaosas meie oma Eesti Kristel Pärtna ja noor aus tenor Eric Fenneli USAst.
Lavastus mulle väga ei meeldinud, taas oli toodud tegevus tänapäeva, aga mis põhjusel, ei saanud aru. Tänapäeval tundub kummaline, et noor tüdruk peab vanemate käsul kellegiga abielluma, eriti kui ta kannab tosse. See enesetapmiste jada on juba Shakespearel natuke segaselt välja mõeldud ja ega ta siingi etenduses usutavana ei mõjunud. Aga mulle meeldis väga lavakujundus. Orkester mängis väga hästi ja koor oli hea.
Lavastus mulle väga ei meeldinud, taas oli toodud tegevus tänapäeva, aga mis põhjusel, ei saanud aru. Tänapäeval tundub kummaline, et noor tüdruk peab vanemate käsul kellegiga abielluma, eriti kui ta kannab tosse. See enesetapmiste jada on juba Shakespearel natuke segaselt välja mõeldud ja ega ta siingi etenduses usutavana ei mõjunud. Aga mulle meeldis väga lavakujundus. Orkester mängis väga hästi ja koor oli hea.
kolmapäev, 13. oktoober 2021
Coral Traveli agendireis Türki, Sidesse
Kopeerin siia enam-vähem sama teksti, mis oli Estraveli blogis, kuna tegu oli tööreisiga.
Pidulik vastuvõtt Sides Apollo templi juures |
Apollo tempel Sides |
Mida üldist ma siis tähele panin?
1.Täielik wifi ikaldus, mitte ainult selles hotellis (Seven Seas), kus me elasime, vaid ilmselt enamikes hotellides. Wifi ei ole Türgis enesestmõistetav ja need kliendid, kes tahavad seal tööd teha või teismelised nutisõltlased võivad vägagi pettuda.
2.Hotellid on pisut väsinud ja kulunud, covid ja klientide puudus ei ole soodustanud renoveerimistöid, pigem vastupidi.
3.Türgis on põhiliseks majutuseks hotellikombinaadid. Ei mingit romantilist käest kinni hoidmist päikeseloojangul või üksi vaikset lebamist merelainete loksumise saatel. Mõtlesin, mis nipiga minusuguse oma raha eest sinna meelitaks ja sain aru, et oma lapselastega ilmselt küll läheksin. Ja teismeliste lastega, kui mul neid oleks.
Türgi hotellid on enamasti suured ja suure territooriumiga |
4.Lastele ongi väga palju mõeldud, igas hotellis on lastebasseinid, mänguplatsid, hoiualad, klubitegevus. Peaaegu kõigis suuremates hotellides on oma veepark tohutute liumägede ja muude põnevate atraktsioonidega. Kui Tartus Aura keskuses peab paari liutoru pärast maksma 10€, siis Türgis on see kõik tasuta majutusega kaasas. Lükka aga rahulikult oma teismelised hommikul sinna ja korja õhtul kokku.
Lastele on mõeldud |
5.Söögid on ikka Türgis väga head, vähemasti 4-5* hotellides küll. Valik on väga mitmekesine ja värske. Võib-olla magustoidud polnud päris minu maitse, aga see-eest nende granaatõunamahl on super!
Meeldiv teenindus on enamasti kallimates hotellides |
6.Pidutseda saab ka, animatsioon on päris kõrgel tasemel, muusika on nii ja naa. Side vanalinnas külastasime päris ägedat ööklubi Karma ja kuigi ma ei jõudnud ära oodata, millal buss meile järele tuleb, võib seda kohta kindlasti huvilistele soovitada.
Lendasime Turkishiga, millest ilmselt pikemalt rääkida pole mõtet. Küll aga oli Antalya lennujaam tagasitulles puupüsti rahvast täis, istekohti oli raske leida, väsinud laste kisa oli valdav, sest lennuk väljus peaaegu keskööl.
Corali Starways 2021 auhinnagala oli ülimalt suurejooneline õhtu Seven Seas hotellis. Võtsin küll harjumatult suure kohvritäie riideid reisile kaasa, aga kohapeal selgus, et olin ikkagi ürituse pidulikkust alahinnanud. Eks siin on pisut rahvuslikud omapärad ka mängus. Auhinnagala eesmärk oli tänada kõiki Baltikumi parimaid turismifirmasid ja ka Estravel sai suure ja uhke auhinna. Koguni nii suure, et mul oli mure, kas ta ikka Turkishi lubatud pagasikilode sisse ära mahub. Kui enamus kutsutud reisibüroosid said "Best category” tunnustuse ja aukirja, siis meie saime erakordse pühendumuse ja koostöövalmiduse eest "Perfect Awards" auhinna - portselanist rahvariides neiu (mõned väitsid, et see on hoopis mees, vot ei tea!). Jagati veel ka kraad kõrgemat, "Globe Awards" auhinda, mille said Eestist 2 reisibürood. (Seda klaasist purje ja väikese maakeraga auhinda oleks kohvris veelgi raskem vedada olnud).
Nähtud hotellidest räägin natuke pikemalt hotellist Seven Seas Hotel Blue, kus me reisil elasime nagu juba eespool öeldud. Seven Seas on üks kahest Corali enda hotellist Türgis. Kuigi esimene emotsioon oli kerge pettumus, sest toad olid pigem tagasihoidlikud, pisut vananenud sisustuse ja kulumisjälgedega, siis pärast alternatiivide nägemist tundus Seven Seas mulle päris südamelähedane. Ta on pigem euroopaliku arhitektuuriga, (kui grandioosne sissesõiduala välja arvata), 2 kuni 5-kordsete väiksemate korpustega, palju on avatud treppe ja koridore, ilus suur territoorium, palju varjulisi puid ja rohelust, põnev ja hästiliigendatud basseiniala. Lastele on oma bassein, liutorud, väike mänguväljak ja siseruumides lastehoid.
Hotellil on väga hea söök ja meeldiv teenindus. Ilus lobby ala. Lobby-baaris oli võimalik väga korralikku kohvi saada ja kuna seal oli ka hoteli parim, et mitte öelda ainus wifi levi, siis veetsime seal suurema osa oma vabast ajast.
Rand on piisavalt avar ja liivane, aga merepõhi on pigem kiviklibune, kohati turritavate tuffikivimitega ning laine enamasti päris kõrge. Kui ujuda ei oska, siis merre asja ei ole.
Igal õhtul toimus animatsioon ja disko amfiteatris ning lähemal asuvatesse tubadesse võis see tümps päris hästi kosta. Lastega pered võiks paigutada pigem hotelli ääretiibadesse.
AGA meie toas olid väikesed vaaraosipelgad. Welcome makroonid maitsesid neile väga.
Side vanalinna tasub kindlasti külastada. Küllap on Türgis palju vaatamisväärset, nii loodust, kui ajalugu. On ju siin Vahemere läänekaldal Antiik-Kreeka varemeid rohkemgi kui Kreekas endas.
AGA meie toas olid väikesed vaaraosipelgad. Welcome makroonid maitsesid neile väga.
Side vanalinna tasub kindlasti külastada. Küllap on Türgis palju vaatamisväärset, nii loodust, kui ajalugu. On ju siin Vahemere läänekaldal Antiik-Kreeka varemeid rohkemgi kui Kreekas endas.
Nymphaeum ehk Monumentalne Purskkaev |
Side vanalinna tänavad |
Side sadam |
Linnavärav |
esmaspäev, 11. oktoober 2021
"Linnade põletamine" Draamateatris
Pedajase lavastused on alati minu jaoks kvaliteedimärk, kuigi viimasel ajal sellist ülimat vau-efekti pole olnud. Sama võib öelda ka "Linnade põletamise" kohta. Põnev dramaturgia Kai Aareleidilt, peategelaseks minu kodulinn Tartu mõnikümmend aastat enne minu lapsepõlve. Suurepärane mäng Teele Pärna ja Christopher Rajaveeru poolt.
Teele Pärn on mulle juba varem silma jäänud. Nüüd mängib ta last ja hiljem noort tüdrukut, kelle perekonnas toimuvad rasked probleemid - armastatud isa hasartmängusõltuvus (mina arvasin, et see on alles viimaste aastakümnete probleem), algne rikkus ja hilisem laostumine, ema lahkumine perekonnast ja tagasitulek. Ühesõnaga tegu on lapsega, kelle õlule liiga täiskasvanulik koorem laotud. Õnneks on üldine tonaalsus helge, sest tüdrukut ümbritsevad armastavad inimesed - vanaemalikult hoolitsev naaber Ida Maria Klenskaja esituses, keda on alati laval tore näha, ja venelasest sõber Vova, keda ehedalt mängib Christopher Rajaveer. Esimese armastuse tärkamise lugu ongi laval põhiline. Noori näitlejaid oli väga nauditav jälgida.
Tüdruku vanemad Jaan Rekkori ja Ülle Kaljuste esituses on inimlikud ja pisut ehk abitudki. Eriti meeldejääv on Rekkori isa oma sõltuvuseprobleemiga. Kõige liigutavamad olidki stseenid isa ja Tõnu Oja suurepäraselt mängitud lapsepõlvesõbraga.
Ühesõnaga oli selline tasane lugu, mis vargsi hinge puges.
Teele Pärn on mulle juba varem silma jäänud. Nüüd mängib ta last ja hiljem noort tüdrukut, kelle perekonnas toimuvad rasked probleemid - armastatud isa hasartmängusõltuvus (mina arvasin, et see on alles viimaste aastakümnete probleem), algne rikkus ja hilisem laostumine, ema lahkumine perekonnast ja tagasitulek. Ühesõnaga tegu on lapsega, kelle õlule liiga täiskasvanulik koorem laotud. Õnneks on üldine tonaalsus helge, sest tüdrukut ümbritsevad armastavad inimesed - vanaemalikult hoolitsev naaber Ida Maria Klenskaja esituses, keda on alati laval tore näha, ja venelasest sõber Vova, keda ehedalt mängib Christopher Rajaveer. Esimese armastuse tärkamise lugu ongi laval põhiline. Noori näitlejaid oli väga nauditav jälgida.
Tüdruku vanemad Jaan Rekkori ja Ülle Kaljuste esituses on inimlikud ja pisut ehk abitudki. Eriti meeldejääv on Rekkori isa oma sõltuvuseprobleemiga. Kõige liigutavamad olidki stseenid isa ja Tõnu Oja suurepäraselt mängitud lapsepõlvesõbraga.
Ühesõnaga oli selline tasane lugu, mis vargsi hinge puges.
Tellimine:
Postitused (Atom)
"Reis metsa lõppu" Ekspeditsioon
Tartu Draamafestivalil kõnetas mind saadaolevatest etendustest just "Reis metsa lõppu". Nagu oligi oodata, oli tegemist intensiivs...
-
See jutuke ilmus osaliselt Estraveli blogis, lisasin mõned detailid. Kui mul avanes võimalus mõneks päevaks Montenegrosse sõita, olin vä...
-
Ühel neljapäeval oli meil kõigil vaba päev, nii Liisil, Avol, kui minul ja me tegime väikese väljasõidu Jõgevamaale Kaiu järvede äärde. Ilm ...
-
Tegu oli ühe õnnestunuma reisiga, sellepärast olen ka selle tagantjärele siia kirjutanud. Enamasti teeme oma reisid ikka väljaspool hooaeg...