Reastan siia nähtud filmid meeldivuse järgi:
1."Sanremo"
Film vanadusest ja dementsusest. Vaatasin, et olen tahtmatult endale sarnase teemaga mitu filmi valinud. Mis parata, ilmselt mõjutavad hiljutised peresündmused alateadlikult minu huvisid. "Sanremo" oli igal juhul kõige mõjuvam film neist. Peategelaseks elu lõpuaastates mees, kes elab Sloveenia väikeses külas asuvas sümpaatses hooldekodus, aga oma mõtetes on ikka oma endise kodu, surnud naise ja koera Rexy juures. Nagu sellisele haigusele omane, tahab ta pidevalt hooldekodust jalga lasta ja mitu korda see tal ka õnnestub.
Peategelasele tekib hooldekodus ka sümpaatia, helge ellusuhtumisega endine laulja. Paraku on ka daam dementne, seega pole suhtel erilist väljavaadet. Pealegi naine sureb.
Väga mõtlemapanev film. Mis on sulle jäänud, kui tegelikult enam midagi pole peale mineviku? Mis sel juhul üldse tähtis on? Kas sellisel elul on üldse mõtet?
Võimas ja meeldejääv film, üks minu selle aasta lemmikuid.
2."Trühvlikütid"
Film vanadusest ja dementsusest. Vaatasin, et olen tahtmatult endale sarnase teemaga mitu filmi valinud. Mis parata, ilmselt mõjutavad hiljutised peresündmused alateadlikult minu huvisid. "Sanremo" oli igal juhul kõige mõjuvam film neist. Peategelaseks elu lõpuaastates mees, kes elab Sloveenia väikeses külas asuvas sümpaatses hooldekodus, aga oma mõtetes on ikka oma endise kodu, surnud naise ja koera Rexy juures. Nagu sellisele haigusele omane, tahab ta pidevalt hooldekodust jalga lasta ja mitu korda see tal ka õnnestub.
Peategelasele tekib hooldekodus ka sümpaatia, helge ellusuhtumisega endine laulja. Paraku on ka daam dementne, seega pole suhtel erilist väljavaadet. Pealegi naine sureb.
Väga mõtlemapanev film. Mis on sulle jäänud, kui tegelikult enam midagi pole peale mineviku? Mis sel juhul üldse tähtis on? Kas sellisel elul on üldse mõtet?
Võimas ja meeldejääv film, üks minu selle aasta lemmikuid.
2."Trühvlikütid"
Poeetiline ja vaimukas dokumentaalfilm, kus peategelasteks üle 80-aastased vanamehed, kes oma koertega otsivad Põhja-Itaalia metsades ülikalleid trühvleid. See ei ole aeglaselt kulgev, vaid pigem rütmikas ülemlaul vanadele traditsioonidele ja elutervele kooselule loodusega. Kõik peategelased on vintsked vanamehed, värvikad ja suurepärase huumorimeelega. Samas on mingi ime läbi suudetud näidata ka ausat pilti ahnetest äritsejatest ja naeruväärselt pühendunud naudisklejatest. Tõeline meistritöö!
3. "Teekond Eedenisse"
Veel üks selle aasta lemmikuid. Taas film ühe vanamehe eluõhtust. Seekord armastatud kirgiisi kirjanikust, kelle sõbrad ja mõttekaaslased on ilmselt surnud ning ka tema ideede kandja ja õpilane vaagub haigena elu ja surma vahel. Püüded oma viimase varaga õpilast päästa luhtuvad. Kirjanikul on küll perekond vennapoja ja tema pere näol, aga sugulasi paraku ise valida ei saa ja kuigi palju toetust hingele nad ei paku. Vanamees otsustab võtta ette viimase teekonna oma lapsepõlvekoju ja kogeb sellel teel suurt imet - otsekui lapsepõlvemaalilt välja astunud võimsat vaatepilti, kuidas üle mägede ratsutab uhke nomaadihõim ajades enda ees suurt lambakarja. Lapsepõlvekodu vanasse õunapuuaeda jõudes läheb film värviliseks ja sinna õunapuu alla vanamees surebki. Ilus surm ilusale inimesele!
Veel üks selle aasta lemmikuid. Taas film ühe vanamehe eluõhtust. Seekord armastatud kirgiisi kirjanikust, kelle sõbrad ja mõttekaaslased on ilmselt surnud ning ka tema ideede kandja ja õpilane vaagub haigena elu ja surma vahel. Püüded oma viimase varaga õpilast päästa luhtuvad. Kirjanikul on küll perekond vennapoja ja tema pere näol, aga sugulasi paraku ise valida ei saa ja kuigi palju toetust hingele nad ei paku. Vanamees otsustab võtta ette viimase teekonna oma lapsepõlvekoju ja kogeb sellel teel suurt imet - otsekui lapsepõlvemaalilt välja astunud võimsat vaatepilti, kuidas üle mägede ratsutab uhke nomaadihõim ajades enda ees suurt lambakarja. Lapsepõlvekodu vanasse õunapuuaeda jõudes läheb film värviliseks ja sinna õunapuu alla vanamees surebki. Ilus surm ilusale inimesele!
4. "Lõppsõna"
Taas üks minu selle aasta lemmikuid. Kuulsa Istvan Szabo film tuntud kardioloogist, kes ühel päeval pensionile saadetakse. Kuna ta on veel täies elujõus, otsustab ta kolida tagasi kodukülla oma pahura ema juurde ning alustada seal perearstipraksist. Õige pea satub ta vastamisi korrumpeerunud linnapeaga, kes on harjunud vastuvaidlematu allumisega ja valmis oma tahtmise saavutamiseks minema üle laipade. Arsti mängib loomulikult Szabo lemmiknäitleja, endiselt suurepärane Klaus Maria Brandauer. Mäletan, kuidas me ülikooli päevil teda imetlesime Szabo filmis "Mefistofeles"
Üsnagi tavaline süžee, aga väga meisterlikult tehtud ja mängitud. Szabo on endiselt tippvormis nagu Brandauergi. Ja muusika muidugi on see, mis Szabo filmides alati olulisel kohal, ka "Lõppsõnas". Väga nauditav!
Taas üks minu selle aasta lemmikuid. Kuulsa Istvan Szabo film tuntud kardioloogist, kes ühel päeval pensionile saadetakse. Kuna ta on veel täies elujõus, otsustab ta kolida tagasi kodukülla oma pahura ema juurde ning alustada seal perearstipraksist. Õige pea satub ta vastamisi korrumpeerunud linnapeaga, kes on harjunud vastuvaidlematu allumisega ja valmis oma tahtmise saavutamiseks minema üle laipade. Arsti mängib loomulikult Szabo lemmiknäitleja, endiselt suurepärane Klaus Maria Brandauer. Mäletan, kuidas me ülikooli päevil teda imetlesime Szabo filmis "Mefistofeles"
Üsnagi tavaline süžee, aga väga meisterlikult tehtud ja mängitud. Szabo on endiselt tippvormis nagu Brandauergi. Ja muusika muidugi on see, mis Szabo filmides alati olulisel kohal, ka "Lõppsõnas". Väga nauditav!
5. "Karneval"
Üllatuslikult eksootiline ja mõjuv film noorest poisist, kelle kirg on malambo-tants ja kes valmistub räämas keldris teiste omasuguste fanaatikutega oluliseks võistluseks. Arvasin algul, et tegu on tantsufilmiga, õigemini filmiga kirest tantsu vastu, aga tegelikult oli tegu pigem ühe perekonna taasühinemise (või ka mitte) looga. Ilmselgelt armastab sõnaaher peategelane oma vanemaid, kes ongi omamoodi toredad inimesed, kuigi ema on karmivõitu ja elunäinud, isa aga pätt ja istub vanglas. Isa ajutise vabanemise järel algab omamoodi road-movie mööda Lõuna-Ameerika metsikuid kolkaid. Üllatavalt võimas osatäitmine noore peaosalise Martin Lopezi poolt. Muide, malambo on üsna tõenäoliselt sama tants, mida nägin Argentiina rantšos gauchode, Lõuna-Ameerika kauboide juures.
6. "Tähtede poole"
Tüüpiline hiina (või ka Lõuna-Korea) film, aeglaselt kulgev, unenäoline, vähese jutuga tegelased, üksildus, masendav argipäev, ootamatult lahvatav mõttetu vägivald. Selle filmi tegi huvitavaks olustik. Tegevus toimus 90-ndatel kusagil Vene-Hiina piiriäärses linnas, mille parimad päevad olid ammu möödas. Suured plokkmajad, räämas korterid, katkised aknad, seintelt kooruv värv. Linnas elavad nii venelased, kui hiinlased, kuulda on mõlemat keelt, tegelasi on mõlemast rahvusest. Ja üllatavalt sarnased on need kaks maailma omavahel. Ka muusika on omamoodi mõjuv -kunagised vene hitid.
7. "Püha isa"
Pidin vaatama Mika Kaurismäki filmi "Öö annab armu". Kahjuks tundsin ennast tõbisena ja käisin koroonaproovi andmas. Pilet õnnestus I-le ära anda. Õnneks pakkus selleaastane PÖFF ka kodus vaatamise võimalust. Vaatasin selle asemel netist dokfilmi "Püha isa"
Rumeenia film noore režissööri Andrei isiklikust elust. Ta hakkab peatselt isaks saama ja sellest ajendatuna otsib üles oma isa, kes jättis pere maha, kui Andrei oli 6-aastane ning hakkas mungaks. Kloostriellu on alati põnev piiluda ja seekord asus klooster looduslikult kaunil Athose poolsaarel Bulgaarias. Film on kaunilt tehtud ja mõtlemapaneval teemal. Vaadata tasub igal juhul, aga minu jaoks oli põnevam samal teemal tehtud eesti film "Õlimäe õied"
Rumeenia film noore režissööri Andrei isiklikust elust. Ta hakkab peatselt isaks saama ja sellest ajendatuna otsib üles oma isa, kes jättis pere maha, kui Andrei oli 6-aastane ning hakkas mungaks. Kloostriellu on alati põnev piiluda ja seekord asus klooster looduslikult kaunil Athose poolsaarel Bulgaarias. Film on kaunilt tehtud ja mõtlemapaneval teemal. Vaadata tasub igal juhul, aga minu jaoks oli põnevam samal teemal tehtud eesti film "Õlimäe õied"
8. "Soovide nimekiri"
Lõbus ja pöörane lõpp minu PÖFFile. Kolm hispaania naist, kaks noort ja üks juba üle keskea, kaks vähihaiget ja nende sõbranna, otsustavad minna reisile, et täita igaühe kolm soovi, mida nad siiani elu jooksul pole söandanud teha. Kuna sealhulgas on ka sattumine vanglasse, pulmade nurjamine, seksimine taanlasega jne., siis võib ette kujutada, et tegemist on päris lustliku filmiga. Kõlab muidugi üsna kulunud süžeena, aga midagi pole teha, road movie´d mulle meeldivad. Nagu ka see film - sai naerda ja ka natuke nutta. Ja, mis peamine, nautida kauneid Lõunamaa vaateid.
9. "Meeletult elus"
Film dementsust põdevast elujõulisest ja intelligentsest naisest ning sellest, kuidas tema poeg ja pojanaine uue olukorraga toime tulevad. Film on elujaatav ja tempokas, tegelased halvemal juhul naljakad, enamasti sümpaatsed. Kokkuvõttes selline ilus muinasjutt ja tore vaatamine. Kahjuks tegelik elu nii lilleline pole, selles mõttes on "Ikka veel Alice", puhas Hollywood, ausam ja realistlikum.
10. "Parketil"
Jälle inimestest, kelle "parim enne" on möödas. Seekord endised tangotantsijad, omaaegsed kuulsused. Tegemist on omapärase kolmnurgaga - mees ja kaks naist, mehe eksnaine ja eksarmuke. Film oli tegelikult värvikas, väga heade karakteritega ja suurepäraste näitlejatega. Minu jaoks siiski natuke tüütu. Selline mulje jäi, et tegelaste omavahelisest suhtlusest on pidevalt kaks kolmandikku välja lõigatud. Natuke Tšehhovlik targutamine. Arusaadav ka, tegu ikkagi vene filmiga. Tšehhov mulle ju tegelikult meeldib, aga see film jäi kokkuvõttes lahjaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar