"Varjuprohvet" Vatteater Tartu Uues Teatris

Lavastust nimetatakse kõhedusdraamaks ja põhiliselt põnevust ma otsima läksingi. Indrek Hargla nimi tõotas ka teatud taset. Kokkuvõttes võib öelda, et pettuma ma ei pidanud. Oli põnevust ja üllatavaid pöördeid, oli natuke kriipisid kohtigi. Kõigepealt peaks kiitma lavakujundust - segamini raamatuhunnikud kitsas ruumis andsid hästi edasi poolhullu õuduskirjaniku olemust ja tekitasid hea fooni algavaks kassi-hiiremänguks.

Kolm tegelast, kolm erinevat rolli, igaühel oma saladused ja keegi pole päriselt see, kes näib. Kirjanik ja tema sekretär, kes on küll alguses pigem allaheitlik teenija ning lumetormi kätte jäänud piiblimüüja, kes jälgib võõristusega majas toimuvat ja keda vägagi imelikult vastu võetakse. Tundub suhteliselt klišeelik, aga Hargla oskas loomulikult tegelaste suhetele mitu vinti peale keerata ja nii mõnegi ootamatu puändi vaatajale pakkuda.

Natuke tuli siiski meelde film "Salajane aken" Johnny Deppiga peaosas, kus samuti juttu kirjanikust ja kus lõpupoole kõik pea peale pöördus.