"Ainult jõed voolavad vabalt"

Väga võimas, täiesti uskumatu tour de force Von Krahlilt ja Ekspeditsioonilt. Üle kahe tunni katkematut muusikat, laulmist, undamist, karjumist, kolistamist, tantsimist, väänlemist ja rabelemist. Inimese elu ja tunnete skaala antakse edasi helide kaudu, kasutades selleks kõikvõimalikke pille, majatarbeid, mööblit, isegi vetsupoti kaant. Kõlab päris jubedalt, aga see oli uskumatult kaasahaarav, äge ja võimas.

Ei suuda jätta taas imetlemata Marika Vaarikut. Ma isegi ei teadnud, et ta nii hästi laulda oskab, rääkimata hääle võimsusest. Tema saksakeelne hevi (või mis iganes stiil, ma ei tunne neid), kõlas nii vägevalt. Tema hääl jõuab ka sosistades igasse saali nurka.

Võimas oli ka Sander Roosimägi duell saksofoniga. Simeoni Sundja hakkas mulle meeldima juba "Kahes garaažis", õigupoolest juba "Tões ja õiguses". Väga musikaalne on ta igatahes ja ülimalt siiras oma lihtsuses. Ja kõik teised ka, igaühel oma tähetund.

See etendus ei ole kindlasti igaühe jaoks ja võib arvata, et kui kellelgi kaheksast näitlejast on must päev, siis võib ehk tempo maha käia. Tartus Draama raames anti küll endast 100 ja rohkem protsenti.

Väga võimas lavastus Lauri Laglelt. Üks minu vaieldamatuid lemmikuid viimastel aastatel. Kahju, et nad enam seda ei mängi.