Laupäev, 27.jaanuar
Kinkisin jõuludeks Avole kaks ööd majutust väikeses majakeses Saulepal. Eelmisel aastal käisime samamoodi Hiiumaal ja see oli väga tore reis. Talvel peab aeg-ajalt ka linnast välja saama, kuigi ilmad on enamasti sellised, et ega nina toast välja pista ei taha. Kuna Avol on endiselt kõndimisega raskusi ja mina jälle kardan jääd ja libedust, siis ega me pikki matku ei plaaninud, pigem teha sauna ja sõita natuke ümbruskonnas ringi. Eelmisel suvel sõitsime oma piiriprojekti raames siinsamas ümbruskonnas, seega kohad olid tuttavad.
Sõitsime Suure-Jaani kaudu ja käisime söömas vanas heas pubis "Arturi juures". Suure-Jaani on ilus asula, siin peaks kunagi suvel pikema jalutuskäigu tegema, aga meie reisid siia piirduvad alati pubi külastamisega. Isegi kirikuse pole vist kunagi sisse saanud.
 |
| Pubi "Arturi juures" asub vanas vesiveskis |
 |
| Artur ise (helilooja Artur Kapp siis) |
 |
| Suure-Jaani on ilus külake |
 |
| Pastoraadimaja on minu lemmik |
Möödusime Soomaast, Jõesuu külast. Oleme siinkandiski ühel talvel pikemalt ringi sõitnud.
Jõudsime oma majakesse Saulepal. See oli suht segasummasuvila moodi tareke otse mere ääres. Algsele väiksemale majakesele oli hiljem tõenäoliselt veranda juurde ehitatud. Majas oli soe, vcerandat sai kütta väikese ahjuga. Kuigi ruumi oli päris vähe, oli kõik vajalik olemas ja ruumid olid ka puhtad. Saun oli mõnus, kütsime seda mõlemal õhtul. Ainult väljas oli igasugust kola, terrassil pleekinud rippkiiged, hanges vana grill. Tundus, et parimad päevad olid majakesel möödas. Suvel, kui kõik haljendab ja meri on otse ukse all, on siin kindlasti toredam.
 |
| Vaade majakese juurest |
 |
| Vaade verandalt |
Pühapäev, 28.jaanuar
Alustasime väikese tiiruga maja ümber hoolimata paksust lumest. Meri oli jää all, aga lähedale minna küll ei söandanud, sest vahepeal paistsid päris suured veelombid.
Saulepa on umbes 60 püsielanikuga väike külake. Siin asub Juheta väikesadam, kust vähesed allesjäänud kutselised kalurid merele kala püüdma lähevad. Püütakse vimba, latikat, koha, ahvenat ja kevadel tinti. Küla on esmamainitud 1500. aastal nimega Saulep. Siinsest sinisavist on juba mitu põlve tagasi põletatud telliseid, maakuivendustorusid ja katusekive ning veetud neid Riiga müüki. Siinset ravimuda on veetud Pärnu kuurorti.
 |
| Puhkekeskus "Saulepa Rannamaja" |
Lindi külas elab alla 300 inimese. Kooliharidust hakati siin andma juba 1767. aastal. Lindil on ka loodukaitseala, millest suurema osa moodustab Lindi raba.
Lindi sadam oli endiselt rõõmus ja kollane. Kunagi oli siin kalurikolhoos "Audrurand" ja selle kohta on sadama juures väljas suured infotahvlid.
 |
| Infotahvel Lindi ajaloo kohta |
 |
| Lindi sadamahoone |
 |
| Maja Lindi külas |
Vahepeal keerasime sisse suvilakooperatiivi Randlane, kus olid enamuses nõukaaegsete tüüpprojektide järgi ehitatud suvilad. Paljud olid ilusti korda tehtud, paljud paistsid seisvat tühjalt ja mahajäetult. Kahju, et ma seal pilte ei teinud.
Vahepeal oli üks linnuvaatlustorn. Linde muidugi ei olnud, aga imetlesime merd.
Jõudsime Liu sadamasse, kus on samasugune kollane kraana nagu Lindi sadamaski. Sadamast kulgeb merele pikk ja kitsas maanina ehk Liu säär.
 |
| Vaade Liu säärelt |
Eriti põnev oli sõita endise kalakombinaadi aladel. Nõukogude ajal asus siin Pärnu kalakombinaadi Liu tsehh, mille tunnistajaks on nüüd tühjad tondilossid ja mahajäetud kauplusehoone. Praegu elab Liu külas umbes 100 inimest ja endiselt tegutseb siin väike kalatööstus Kajax Fishexport.
 |
| Mida kõike see kauplusehoone võiks rääkida! |
 |
| Sellisel jääteel saab ainult autoga liikuda |
Kavaru on ilus küla väikese paadisadama ja korraliku puhkekohaga mere ääres, mis praegusel aastaajal oli muidugi inimtühi. Elanikke on siin alla 50. Audru–Tõstamaa tee äärde jäävat Kavaru hajaküla mainiti esimest korda ürikutes 17. sajandil, tollal kui Kaweri talu.
 |
| Kavaru küla |
 |
| Väike paadisadam ja puhkekoht |
 |
| Üks heinaküün Kavarus |
Pootsi mõisast ma ei hakanud pilte enam tegema, küll aga kauplusest, mis asub ajaloolises magasiaidas. Hea, kui mõned külapoed ka veel elus suudavad olla. Lisaks mõnekümnele kohalikule käivad siin poes ka Manija ja Kihnu elanikud.
Pootsi külas on umbes 80 elanikku. Poe vastas on aktiivselt tegutsev veinimõis, kus pakutakse ka konverentsi- ja majutusteenuseid.
 |
| Siit läheb tee Munalaiu sadamasse |
Seliste külas on mitmeid huvitavaid maju. Tegemist on silmapaistva hästi säilinud näitega 19. sajandi külakeskusest. Seliste nime kannab küla aastast 1977. Kunagi oli siin samanimeline mõis, mille kohta on esimesed teated 16. sajandi lõpust. Nimi tuleneb tõenäoliselt sõnast selg või seljandik. Paar aastat tagasi oli Seliste külas128 elanikku, aga veel eelmise sajandi keskel elas siin üle 600 inimese. Siin on lisaks rahvamajale, külatoale ja kaplusele, ka õigeusukirik ja kalmistu.
 |
| Selles majas ei ole küll ühtegi elanikku |
 |
| Meierei |
 |
| Seliste masinaühistu hoone |
1913.aastal ehitati rahva annetuste, näitemängude ja pidude korraldamisest saadud rahadega ilus rahvamaja.
 |
| Seliste rahvamaja |
Seliste maakivist koolimaja ehitati 1885. aastal. Kooliharidust anti Selistes 1963. aastani. Lastest tühjaks jäänud majja kolis raamatukogu, ent seegi likvideeriti 1970. aastal. Pärast seda kasutas maja kontorina Tõstamaa sovhoos, Pänu Kaluri kolhoos ja ühismajand Seliste. Nüüd asub siin kauplus ja külatuba.
 |
| Seliste kauplus 1934.a. |
Seli õigeusukiriku kohta olen oma varasemas postituses kirjutanud nii: Seli-Tõstamaa õigeusukirik asub kõrvalteel kõrgemal künkal ja tuletab välimuselt meelde Varstu kirikut. See armas väike rootsipunane puukirik ehitati Riia munkade poolt, toodi osadena kohale mööda jääteed ja pandi kokku Selis 1861. aastal. 1845 – 1848 siirdus õigeusku 71% Seli ja Tõstamaa elanikest. Poole sajandi jooksul asutati 4 õigeusu kogudust. Üks esimesi õigeusku pöördujatest siinkandis oli Kangru Tõnis, keda sellepärast peksti ja peeti isegi kaks nädalat Viljandis vanglas.
Sealsamas postituses kirjutasin Pootsi-Kõpu õigeusu kiriku kohta järgmist: Pootsi-Kõpu õigeusu kirik valmis 1873. aastal ja on tegelikult ehitatud tüüpprojekti järgi. Erandlik on kellatorni puudumine sissepääsu kohal. Osa eraldunud koguduse liikmeid ehitas endale 7 aastat varem lähedal asuva Seliste puukiriku. Miks Kõpu külas asuva kiriku kogudus kannab ka Pootsi nime, pole selge.
Kõpu kirikuköstri poeg Paul Kulbusch ehk piiskop Platon oli esimene eesti rahvusest õigeusu piiskop ja esimene kristlikuks pühakuks kuulutatud eestlane. Enamlased mõrvasid ta Tartus 1919. aastal. Kirikus on tema auks mälestustahvel.
Hakkas juba hämarduma. Käisime Tõstamaal poes ja pöörasime autonina oma majakese poole tagasi. Teel tegime peatuse Lindi vaatlustorni juures.
 |
| Lindi raba |
Õhtu möödus mõnusalt sauna ja söömaajaga verandal.
Esmaspäev, 29.jaanuar
Meil oli mõlemal vaba päev, seega kiiret polnud. Hakkasime vaikselt Tartus poole tagasi sõitma. Täna oli ka ilusam ilm, pilvede vahelt näitas heledamat taevast. Hoidusime mereäärsele teele, ka Audru poldrialal, kuhu me suvel ilmselt ei söandanud sisse keerata. Igatahes oli tee normaalne ja vaated merele super.
 |
| Jääväli oli ka teiselpool teed |
 |
| Kalurid jää peal |
Eelmisel suvel käisime Villa Andropoffi juures ja hiljem selgus, et jõudsime ainult saun-puhkemajani, siis pidasime oluliseks see viga nüüd parandada. Väga libedat jäärada mööda saime sõita algul kino-mängudemajani ja sealt edasi peahoone juurde. Kino-mängudemaja arhitektiks on Meeli Truu ja see hoone valmis 1979. aastal. Selles on piljardi ja lauamängude ruum, tantsu-ja kinosaal ning merepoolses küljes siseõu. Sisekujunduse tegi Taevo Gans. Kahjuks seisab see uhke hoone tühjana ja laguneb juba aastaid. Vähemalt oli tal aed ümber.
Villa Andropoffi peamaja ehitati 1980. aastate keskel arhitekt Raine Karpi projekti järgi tähtsate nõukogude parteitegelaste puhkekoduks. Seal oli neli sviiti, töökabinetid ja suur vastuvõttude saal. Väidetavalt olevat Karl Vaino ajal seda kompleksi inkognito külastanud ka Saksa DV liider Erich Honecker. Praegu on hoone endiselt kasutuses puhkemajana.
 |
| Vaade puhkemajast |
Käisime veel Pärnus imetlemas kunagist (ja ka praegust) kuulsat elamukompleksi "Kuldne Kodu", mis rajati Pärnu KEKi töötajatele. 1958. aastal loodud Pärnu KEK oli jõukaim kolhooside ehituskontor Eestis. Toomas Reinu projekteeritud "Kuldse Kodu" ehitamist alustati 1960-ndate aastate lõpus ja esimene järk valmis 1975. aastal. Maja on 727 meetrit pikk ja selles asub 363 korterit. Maja ees on Leonhard Lapini värvilised raudbetoonist arhitektoonid. Kahe eluhoone vahele pidi kerkima ka maju liitev tornelamu, aga kahjuks jäi kompleks lõpuni välja ehitamata.
 |
| Pärnu KEKi elamukompleksi hiljem ehitatud korterelamu |
 |
| Ridaelamu "Kuldse Kodu" vastas |
