Läksime talvist kaamost seljatama Läänemaale. Hakkasime reedel juba lõuna ajal sõitma, et teha tee peal mõned põnevad peatused. Näiteks Tori mõisas Türi lähedal Olime siit väga tihti mööda sõitnud, aga lähemale polnud läinud.
Esimesed teated Tori külas pärinevad 15. sajandist ja viimane mõisaomanik oli parun von Frey. Üks Tori parunitest kinkis oma vanaisa, baltisaksa kunstniku von Pezoldi poolt 19. sajandil tehtud altarimaalid "Kolgata" ja "Püha õhtusöömaaeg" Türi Püha Martini kirikule. 1990. a varastati maalid kirikust, kuid leiti imekombel üles 8 aastat hiljem. Needsamad Pezoldi maalid on nüüd paigaldatud mõisa söögituppa. (Tundub küll suht kriipi kristuse kannatuste all maitsvaid sööke nautida.) Praeguseks on kogu mõisahoone ja park kenasti renoveeritud ning siin pakutakse majutust kuni kümnele inimesele.
 |
| Tori mõis |
Järgmise peatuse tegime Raplamaal Kuusalu mõisa juures. Siin oli tegu juba suurema kompleksiga, lisaks peahoonele veel viinaköök, ait, tall ja muud kõrvalhooned. Kuusiku mõisat on esmamainitud 1467. aastal, mil ta kuulus von Wrangellidele. 18. sajandi lõpul ehitati barokne puidust peahoone, mis on säilinud tänini. Peahoone tagakülg avaneb ülespaisutatud Vigala jõele. Hoone tagakülge kaunistab omapäraste akendega neogooti stiilis veranda.
Mõisahoonete kompleksis on paremini säilinud monumentaalsena mõjuv historitsistlik viinavabrik.
Mõisas asus pikka aega lasteaed, nüüd on see eraomanduses.
 |
| Kuusalu mõisahoone |
 |
| Omapärase verandaga tagakülg ja Vigala jõgi |
 |
| Mõisa kõrvalhooned |
 |
| Monumentaalne viinavabrik |
 |
| Mõisa hobused |
 |
| Külaelanik |
Haapsalus oli meil majutus
Päeva Villas Ärimehe toas. See oli rõduga ja ilusa vaatega tuba. Hotell ise oli võrdlemisi omapärane, stiililt väga nõukoguseaegne, aga kopituse hõngu ei olnud kusagil. Ei tea, kust nad sellised kardinad ja vaibad jms. välja olid võtnud.
 |
| Ärimehe tuba Päeva Villas |
 |
| Vaade merele |
 |
| Vaade naabermajale |
 |
| Õhtusöögiks jalutasime kesklinna "Kärmesse küülikusse" |
Laupäeva hommik oli külm ja päikeseline. Villa perenaine soovitas meil jäärajale minna, see olevat täna lahti tehtud. Loomulikult pidime minema ja järele proovima
 |
| Hommikusöök |
 |
| Päeva Villa |
Haapsalu - Noarootsi jäätee oli 3,5 km pikk, seal tohtis sõita ainult avatud turvavööga ja teatud kindla kiirusega. See jäätee lühendab ikka kõvasti kohalike sõiduaega, sest ümber lahe on vahemaa umbes 45km.
Sõit oli põnev, laskumine jääle pisut järsk, aga teostatav ka sõiduautoga. Teerada tähistasid harvad jäässetorgatud puukesed. Sõitjaid palju ei olnud, alles Noarootsipoolses otsas oli rohkem autosid, osad tegid jäärallit.
 |
| Jääraja algus Haapsalus |
 |
| Noarootsipoolne ots |
Tagasi otsustasime sõita maismaad mööda. Kohe esimene küla tee ääres on Österby. Märkimisväärne hoone on siin 1030-ndatel aastatel ehitatud pritsikuur, kus ilmselt peeti tol ajal külapidusid. Pritsikuur taastati 1998. aastal.
 |
| Österby pritsikuur |
 |
| Suvila |
Paslepa mõis oli aiaga piiuratud ja sinna ei olnud niisama vaatajad teretulnud, kõndisime ümber metallist aia ja piilusime varbade vahelt. Mõisa rajas 1670. aastal de la Gardie. Praegu asub siin majutusasutus.
 |
| Paslepa mõis |
Noarootsi kirikut olime ennegi külastanud, see on üks armas koht. Kahjuks pole me kunagi hoonesse sisse saanud. Püha Katariina kirik on ehitatud arvatavasti 13.-14.sajandil ja on üks väheseid laudkatusega kirikuid Eestis. Keskajal täitis see ka kindluskiriku ülesandeid ja sai tugevalt kannatada Liivi sõjas. Eriti põnevad on kirikut ümbritseval kalmistul asuvad sammaldunud rõngasristid.
 |
| Noarootsi Püha Katariina kirik |
 |
| Kaunis tee Karjatsimere hoiualal |
Tee viis meid läbi Karjatsimere hoiuala rannaniitude ja mööda Salajõe karstialast. Salajõgi voolab pooleteise kilomeetri ulatuses maa all ja väljub pinnale rohkete allikatena. Neelualal on aga hulgaliselt karstilehtreid ja nendega tutvumiseks on rajatud ka väike matkarada. Karstiala jääb maantee lähedusse ja seda on lihtne külastada.
 |
| Salajõe karstiala |
Räägu mõis rajati 1816. aastal ja algselt klassitsistlik peahoone ehitati 1835. aastal. Praegu asub mõisa puidust peahoones Oru hooldekodu.
 |
| Räägu mõis |
Üsna Haapsalu külje all asub uhke Uuemõisa mõis. Esmakordselt mainiti seda 1539. aastal, kui ta oli veel piiskopimõis. 1833. aastal ehitati mõisa klassitsistlik peahoone, mis 1920. aastatel Karl Burmani projekti järgi ümber ehitati ja muuhulgas lisati pikad tiibhooned. Praegu asub siin lasteaed-algkool.
Jõudsimegi tagasi hotelli, vahetasime riided ja läksime välja kõndima. Ilm oli endiselt ilus ja päikesepaisteline. Käisime
Müüriääre kohvikus söömas. Söögid ja eriti koogid on siin tõeliselt head, aga teenindus jätab kõvasti soovida. On igal sammul tunda, et parem, kui rahvas ei tungleks siin.
Haapsalu kesklinn on aga väga armas ja mõnus koht jalutamiseks.
 |
| Armas Karja tänav Haapsalus |
Kuna meil olid kaasas kõndimise kepid ja plaan veidi sportlikumalt aega veeta, siis võtsime suuna Väikese ja Suure Viigi äärde. Seal oli põnev agulimeeleolu.
 |
| Suur Viik |
Kui ümber Väikese Viigi on võimalik ring teha, siis Suur Viik avaneb merele ja moodustab omamoodi kahvli. Läksime parempoolset poolsaart mööda nii kaugele, kui saime, kuigi tee oli üsna porine. Ühel hetkel jõudsime aga väravateni ja edasi enam minna ei tohtinud. Ilmselt sõjaväe ala. Tagasiteel õnnestus meil näha kummalist loodusnähtust - halo.
 |
| Halo Haapsalu tööstusmaastiku kohal |
Väikese Viigi paremal kaldal on kenad puumajad ja muuhulgas ka Rannarootsi muuseum. Kahjuks me sinna sisse ei saanud.
 |
| Uss valvab |
 |
| Agulimeeleolu |
 |
| Suletud muuseum |
Olimegi otsapidi kesklinnas tagasi ehk siis jõudsime rannapromenaadile ja päris lahe äärde. Siin asuvad kuulus Kuursaal, Aafrika rand ja linnuvaatlustorn. Historitsistlik puitpitsidega kaunistatud Kuursaal on ainuke Eestis, mis on säilinud oma esialgsel kujul. Arvatav valmimisaasta on 1898, mil Haapsalu oli muutunud populaarseks suvituskohaks. Muuhulgas käisid siin päikesevanne võtmas ka Romanovid. Aastate jooksul oli Kuursaalil palju kasutusviise, muuhulgas ka kino. 1990-ndatel hoone renoveeriti ja siin asub suvekohvik.
 |
| Vaade rannapromenaadilt, paistavad Kuursaal, Jaani kirik ja Maarja Magdalena kirik |
 |
| Kuursaal |
 |
| Väike Vee tänav |
 |
| Vaade Haapsalu lahele linnuvaatlustornist |
Haapsalu piiskopilinnud on rajatud 13. sajandil ja oli valitsejate residentsiks kuni 17. sajandini. Linnuses asub muuseum, katedraal ja kuulus kummitus Valge Daam, kelle auks augusti täiskuuöödel korraldatakse pidustusi. Olen minagi korra oma elus õpilasmaleva rühmaga seda kummitust vaatamas käinud, oli küll mingi ähmane vari ühes aknas, aga eriti ei mäleta.
 |
| Haapsalu piiskopilinnus |
 |
| Päikeseloojangu vaade meie rõdult |
Seekord läksime õhtust sööma Talumehe Kõrtsi. See asub kärme Küüliku vastas üle tee, söögid on pisut lihtsamad ja odavamad, aga ka maitsvamad minu meelest.
 |
| Rustikaalne Talumehe Kõrts |
Pühapäeva hommikupoolikul asusime koduteele. Ringiga loomulikult ehk siis võtsime suuna lõunasse, Pärnumaale. Ilm oli kahjuks kehvapoolne, vihmane ja sombune, aga autoga sõitmiseks ja väikeste peatuste tegemiseks sobis küll. Mida me siis põnevat nägime?
Arhailise ilmega Ridala Maarja Magdalena kirik on ehitatud 13. sajandil ja tuletas meelde pigem Saaremaa kirikuid. Kirikuaias on säilinud kaks muinasaja sümbolitega hauakivi. Väga vanad on ka kaks massiivset kiviristi kiriku peasissekäigu juures.
 |
| Ridala kirik |
Suure-Rõude mõisat otsisime veidike aega ja küsisime kohalikelt teed. Lõpuks leidsime võrdlemisi kehvas seisus puithoone väikese külatee lõpust puude vahelt. Mõis kuulus keskajal Lihula piiskopilinnusele, hiljem olid omanikeks von Rennenkampffid. Praegune mantelkorstna ja kelpkatusega peahoone valmis 18. sajandil. Mõis on eravalduses ja kasutuses elumajana. Kuigi kehvas seisus, oli tal säilinud vanadele puithoonetele omane romantiline õhustik. Mulle ikka puitmõisad ja -kirikud väga meeldivad.
 |
| Suure-Rõude mõis |
1904. aastal valminud Kasari sild oli tol ajal pikim sild Euroopas ja ühtlasi ka Eesti esimene raudbetoonsild. Varasematel aastatel toimus Tallinn-Virtsu postimaanteel Kasari jõe ületamine parvega. Suurvee ajal aga ei saanud seda kasutada, sest vool oli liiga kiire, madalvee ajal sai läbi jõe ka jalgsi. Kasari silda kasutati kuni aastani 1990, mil valmis kõrvale uus betoonist sild. Vana sild on riikliku kaitse all. Sildade vastu on mul ka nõrkus, siin me olime varemgi käinud.
 |
| Kasari sild |
Kirbla kirik on üks väiksemaid Eestis. Ta on ehitatud 1500. aastatel ja mainiti esmakordselt 1531. aastal. Kiriku aknad on ebaühtlase suurusega ja asetsevad omapäraselt. Üks aken on põhjaseinas, lääneseina aken on ümar ning lõunaseina keskmine aken on võrreldes teistega kitsam ja kõrgem. Nagu ikka, on kirikuaed väga põnev, vanimad säilinud hauatähised on 18. sajandist. Siin kirikaias oli väga porine ja vaheldumisi poriga ka jäine, pidime hoolega haudade vahel turnima, et mitte jalgu märjaks teha ja samas ka püsti jääda.
 |
| Kirbla kirik |
 |
| Porine kirikuaed |
 |
| Uks |
Kirbla-Rumba väiksema tee ääres asuv Vanamõisa mõis rajati 17. sajandil ja 1905. aasta ülestõusu ajal põletati täielikult maha. Tollane mõisa omanik Otto von Budberg oli üks kahest Eesti mõisaomanikust, kes ülestõusu ajal ka tapeti. Hiljem mõisahoonet enam ei taastatud ja kompleksist pole kuigi palju järel. Küll aga tasub vaatamist mõisa auringi ees olev ainulaadne paekivist seitsme kaarega sild. See on ehitatud arvatavasti 19. sajandi keskpaiku ja suhteliselt hiljuti taastatud.
Meie edasine teekond jätkus vana kitsarööpmelise raudtee tammile ehitatud teel kuni Rumba raudteesillani. See ehitatigi 1931. aastal üle Vigala jõe seoses Virtsu - Rapla kitsarööpmelise raudtee rajamisega. 1968. aastal, kui raudtee suleti, hakati silda kasutama maanteesillana. Siinkohal tervitused vend Kallele, kes on suur kitsarööpmeliste raudteede huviline.
 |
| Vaade Vigala jõele Rumba sillalt |
 |
Rumba sild
|
 |
| Siit läks Rapla-Virtsu kitsarööpmeline raudtee |
Kirbla - Rumba kitsas maantee jõuab välja Vana-Vigalasse, kus asub tervelt seitsme sajandi jooksul von Uexküllide perekonnale kuulunud samanimeline mõis. Mõisa juurde kuulub suur park, mille kaugemas otsas asub von Uexküllide matusepaik koos kabeliga. 1905. aasta ülestõusu ajal mahapõletatud varaklassitsistlik mõisahoone taastati hiljem praktiliselt endisel kujul. Aastakümneid on siin asunud kool.
 |
| Vana-Vigala mõis |
Vana-Vigalast mõned kilomeetrid eemal asub Vigala kirik ja Kivi-Vigala mõis. Kuulsale Von Uexküllide aadlisuguvõsale läänistati suured maa-alad Vigalas juba 13. sajandil ja esialgu rajati mõisa keskus koos kirikuga looduslikult hästi kaitstud Enge jõe kõrgele kaldale. Esialgne rajatis oli kivist vasallilinnus ja sellest tulenes ka nimi Kivi-Vigala. Liivi sõjas põletati linnus maha ja von Uexküllid ehitasid selle asmel puidust peahoone. 18. sajandil rajati mõisa keskus hoopis Vana-Vigalasse. Praegu asub Kivi-Vigala mõisahoones elumaja.
 |
| Kivi-Vigala mõis |
 |
| Vigala Maarja kirik |
Sarnaselt eelnevatele mõisatele ehitas ka Vigala kiriku Liivimaa vanim aadlisuguvõsa Uexküll. Kirikut on esmakordselt mainitud 1339. aastal. Arhitekt Alar Kotli kavandatud kellatorn on mälestusmärgiks kõigile, kes langesid Vigalas 1905. aasta ülestõusus, I Maailmasõjas ja vabadussõjas.
Pärast väikest peatust Vändras jõudsime Viljandimaale ühte meie lemmikasulasse Suure-Jaani. Siinne kirik kõrgemal künkal, värviline pastoraadihoone, paisjärv ja kohvik Arturi Juures vanas vesiveskis moodustavad väga romantilise keskuse. 13. sajandil ehitatud Evangelist Johannese kirikus asuvad muuhulgas Köleri matusepärjad ja Kriisade valmistatud kontsertorel, samuti vanim eesti ratasrist Anne Ratccsepa nime, pesukurika kontuurkujutise ja daatumiga 1598. Kahjuks pole me neid aardeid oma silmaga näinud, sest kirikusse sisse pole veel õnnesunud saada.
Kaunis puidust barokne pastoraadihoone valmis 1799. aastal. Nõukogude ajal oli hoones lasteaed, nüüd kuulub see taas kogudusele ja renoveeriti alles mõned aastad tagasi. Õnneks on hoone säilitanud oma kunagise ilme kuni originaaldetailideni välja.
 |
| Suure-Jaani kirik |
 |
| Pastoraadihoone |
 |
| Kohvik Arturi Juures on oma nime saanud helislooja Artur Kapi järgi, kes on Suure-Jaanist pärit |
Tavaliselt oleme
Arturi Juures ikka söömas käinud, aga seekord oli kohvik kahjuks kinni.
 |
| Sürgavere mõisa viinavabrik |
Viimane peatus oli väga põneva arhailise Välgita mõisa juures. Varasemad teated sellest mõisast pärinevad 16. sajandist. 18. sajandi keskpaigas valminud vanabalti stiilis peahoone on autentsena säilinud tänapäevani. Enne lossilaadsete mõisate ehitusbuumi 18.-19. sajandil olid sellised lihtsad peahooned ilmselt väga levinud. Hoone asub eravalduses ja luugitatud akende järgi paistis, et seal kahjuks kedagi alaliselt ei ela. Vähemasti tundus ta olevat päris heas korras.
 |
| Välgita mõis |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar