Käisime veel kolmandatki korda puhkuse ajal Lätis, seekord I ja U-ga, kes tulid järjekordset satsi renoveeritud aknaid tooma. Cesvaine loss oli neil juba nähtud, nii et otsustasime minna meie jaoks juba tuntud radadele Gaujienasse ja Zvartavasse.
Alustasime aga Sänna mõisast. See elas ikka oma segasummaelu. Hingelisi õuel ei näinud, küll aga palju märke elutegevusest. Ja üks kass oli ikka küll.
 |
| Sänna mõisa hingeline |
 |
| Sänna mõis |
 |
| ...või segasummasuvila |
Tegime peatuse ka Varstus ja selle väikese värvilise puukiriku juures mändide all. Uks oli kinni nagu alati, mitte kunagi pole meil õnnestunud siia veel sisse saada.
 |
| Mõniste Ritsiku kirik asub hoopis Varstus |
 |
| Nagu piparkoogimajake |
Küll aga ootas meid lahkesti Mõniste Talurahvamuuseum. Käisime siin alles eelmisel aastal, aga ikka oli tore vanu eksponaate vaadata. Eriti põnev on 1930-ndate aastate talurahvakauplus. Vahepeal on siia hulganisti kaupu ja sisustust juurde lisandunud. Muide, internet ütles, et Mõniste on vanim vabaõhumuuseum Eestis.
 |
| Poodniku elutuba |
 |
| Letid ja riiulid täis väärt kraami |
 |
| Taluniku majapidamistarbed |
Tee ääres jäi silma omapärane ehitis, mis seisis mahajäetuna ja võssakasvanuna. Oletasime väljanägemise järgi, et ehk oli tegu 90-ndate baariga.
 |
| Omapärane ehitis |
 |
| Kas endine pidutsemise koht? |
 |
| Kus eelmised 139 maja asuvad, jäi meile mõistatuseks |
Mõnistest viib ilus tee Apesse. Siia tee äärde jääb ka kuulus Metsavenna talu. Apes külastasime ehitus-, alkoholi- ja kaltsupoode. Mina leidsin kaltsarist pulmade jaoks ilusaid pitslinikuid, teised ostsid samal ajal läti õlut. Ehituspoes käisime puht huvist hindu võrrelda, kuna meil kõigil oli remont mitmel rindel käimas. I ostiski mingi segisti.
Selleks, et Ape ilusamast poolest ka aimu saada, sõitsime mööda Pasta ielat ja tegime väikese peatuse ka Raganas Klintise juures.
 |
| Raganas klintis |
Meil oli plaan ka Apes süüa, aga selgus, et siinne ainuke kohvik pole laupäeviti avatud. I-punktist saime teada, et lähim söögikoht asub 10 km kaugusel Virešis. Tegu oli teeäärse sööklaga, mis osutus väga populaarseks ja rahvarohkeks. Parasjagu oli siin lisaks veel üks bussitäis pensionäre. Seisime leti taga sabas nagu õndsal nõukogude ajal. Õnneks käis teenindamine kiirelt ja poole tunni pärast oli meil kartul ja kaste kõigil ees. Söök oli täitsa hea ja ei maksnud ka eriti midagi. Ja rahvast muudkui vooris.
 |
| Kafejnica Pie Annas |
 |
| Sööklamelu |
Gaujiena poole pöörates nägime suuri plakateid - tegemist oli ilmselt Jazeps Vitolsi nimelise koorilaulufestivaliga. Igatahes oli mõisa ümber hulgim autosid ja rahvast ning paar suveniiri- ja näksimise telkigi püsti. Selgus, et tegu on siiski esinejatega, suurem rahvahulk oli ilmselt alles õhtuks tulemas. Mõisahoone taga käis kooriproov, eriti hästi laulmine neil siiski välja ei tulnud.
 |
| Gaujiena mõisahoone |
 |
| Seekord saime ka sisse piiluda |
 |
| Laulukoor harjutamas |
 |
| Ilmselt elumaja |
Gaujiena mõisa kohta olen siin blogis juba kirjutanud (07.2016), nii et pikemalt ei hakka sellel peatuma. Üks kena koht on ta kindlasti. Ka Zvartava mõisast kirjutasin samas blogis. Sööklast tuttav pensionäride buss oli juba siia jõudnud ja nende sabas hiilisime mõisasse sisse. Pensionärid olid juba ülemisel korrusel, meie vaatasime allpool ringi. I-le kui kunstiinimesele pakkusid siinsed maalid ja keraamika muidugi huvi. Ega siin aastaga palju muutunud ei olnud, üsna boheemlaslik mulje jäi endiselt. Aga mõisal on elu sees ja see on peamine.
 |
| Siin ilmselgelt keegi ööbib |
 |
| Köök oli kõige põnevam |
Kuna aeg oli juba hiline, siis sõitsime tagasi tuldud teed mööda ja külastasime möödaminnes ka Jaunlaicene mõisat. Tegu on jälle ilusas looduses asuva suurema kompleksiga ja millegipärast polnud me varem siia sattunudki. Peahoonet kahjuks ei ole säilinud, küll aga on siin mitmeid kõrvalhooneid. Leidsime mõisa pulmaehtes, peoseltskonda ootamas. Valged suured vesiroosid kaunistasid muruplatse ja palistasid teeääri. Materjalina olid osavad käed kasutanud pakkeporolooni, I oli sellest ilust täiesti "sillas". Ütleksin siinkohal, et maitse üle ei vaielda.
 |
| Piduehtes mõisapark |
 |
| Pildi tegemise koht |
 |
| Mõisakompleks oli tegelikult väga vahva |
 |
| Läti külapoed on mu lemmikud |
 |
| Uhked kõrvalhooned |
Pulmaseltskonda me ootama ei jäänud, sõitsime edasi. Põikasime sisse ka Opekalnsi kiriku juurde, et seda ka reisikaaslastele näidata ja poole tunni pärast olime juba oma maakodus tagasi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar