Tähtvere õunaõuepäev

Põnev võimlus näha oma kodukanti pisut teisest vaatevinklist ehk õuede poolt. Siin mõned pildid sellest päevast.

Taara pst. 15 õu

Taluturg Ingeri maja õuel Veski 35

Näituse 5 maja tagakülg

Naistekeskuse maja õu Näituse 3

Tartule tüüpiline kahekordne kuur Veski 20 hoovis ja põnev näitus Veski tänava ajaloost

Veski tänava tekkelugu on tugevalt seotud Tartu Ülikooli ja Toomemäega. 19.sajandi algul olid siin karjamaad ja prügimägi. Kassitoome orust võeti aga kruusa. Veski tänav kandis tol ajal Piiri tänava nime, kuna oli piiriks Tartu linna ja Tähtvcre mõisa põldude vahel. Tartu Ülikooli taasavamise järel 1802. aastal Tänu rektor Parroti initsiatiivile rajati Toomemäele park ja hakati rajama ülikooli õppehooneid, Veski tänava äärsed alad aga jagati kruntideks ning renditi välja linnaelanikele aedadeks.

Üks vanimaid tänaseni säilinud ehitisi Veski tänaval on 1864. aastal valminud puumaja, kus algselt elas mõned aastad professor Schwabe. 1869. aastal asus siia elama maailmakuulus loodusteadlane Karl Ernst von Baer. Selle õmbruses olid mõned üksikud elumajad ja üle tee paistis Tähtvere mõisa veski. Algas ülikooliga seotud akadeemilise elanikkonna kolimine siia piirkonda. Tänini on siin haritlaste ja kultuuriinimeste kõrge kontsentratsioon. Veski tänavas on elanud sellised kuulsad kodanikud nagu Karl August Hermann, Anton Hansen Tammsaare, Johannes Semper, Adamson Eric, Friedebert Tuglas ja Dmitri Uljanov.

Veski 16 õu

Anton Starkopfi haud tema maja aias Hurda 2

t

Anton Starkopf oli eesti kujur, kes elas aastatel 1889 - 1966. Ta õppis Münchenis ja Pariisis ning töötas Saksamaal kiviraidumistöökodades. 1919. aastal osales ta Tartu Kunstikooli Pallas asutamises ja oli selle skulptuuriateljee juhataja. 25 aastat tegutses tema ateljees muuseum, aga aastast 1997 on see suletud. Seda meeldivam oli võimalus aeda külastada.

Teine võimalus, mida ei saanud käest lasta, oli Villa Tammekannu külastamine. Seal võisime ka majja sisse minna. Tartu ülikooli professor Tammekann tellis 1932. aastal kuulsalt soome arhitektilt Alvar Aaltolt villa oma perele Tähtverre. 1933. aastal kolis Tammekannude perekond veel pooleliolevasse majja. Paraku saabus Eestisse majanduskriis ja villa ei saanudki planeeritud kujul valmis. Sõja algul põgenesid Tammekannud välismaale. Nõukogude võimu ajal villa riigistati ning muudeti korterelamuks mitmele perele. Elamu langes väga kehva seisukorda. Eesti vabariigi taastamise järel tagastati villa Tammekannude perele ja selle ostis neilt Turu ülikool. Aastal 2000 avati Aalto esialgse projekti järgi renoveeritud villa taas ja see on tänaseni kasutusel ülikooliga seotud teadlaste ja personali ööbimiskohana.

Villa Tammekann fassaad

Keldrikorruse seminariruum

Köök - söögituba

Elutuba

Vaade rõdult

Villa Tammekann tagakülg

Tüüpiline Tähtvere professorimaja Jakobsoni 13

Veski tänav