Turismikonverents Ida-Virumaal, Narva-Jõesuu, Sillamäe, Narva

Ööbisime Meresuu SPAs Narva-Jõesuus. Kahjuks saime kohapeal väga vähe ringi vaadata. Meresuu on väljast päris muljetvaldav, sisemus vajab veel veidi uuendamist. Aga siin on uued omanikud, tegutsevad jõudsalt, saunakompleks on juba renoveeritud ja söök oli ka täitsa hea.

Narva-Jõesuu tasub kindlasti külastamist, aga turismikonverents toimus eriti ägedas kohas - Sillamäel. Olen seal paar korda ka varem käinud, aga ikka ja jälle ei suuda ära imetleda seda töölistele rajatud nõukogudeaegset hiilgust. Pikad laiad avenüüd ja stalinistlikud värvilised elumajad neid ääristamas. Nüüd tehakse linna ka üha enam korda.

Kesktänav

Sillamäel pole ühtegi täiesti sarnast maja

Sillamäe kuulsaim vaade

"Tavaline" tehasetööliste elumaja

Sillamäe linn rajati vahetult peale II Maailmasõda, kui Nõukogude Liidul oli hädasti vaja aatompommi tegemiseks uraani ning siinkandis seda ka diktüoneemakilda kihist leiti. Esialgu toimetasid siin sõjavangid ja pätid, aga hiljem hakati suure kodumaa avarustest tuhandete kaupa inimesi siia tööle tooma. Kuna tegu oli täiesti salajase tehasega, siis polnud ka linnal nime. Muuhulgas kutsuti seda näiteks Kombinaat nr.7. Kogu linn ehitati selleks, et tehasetöölistel ja nende peredel oleks, kus elada, süüa ja lõbutseda. Sealhulgas rajati ka Sillamäe kultuurikeskus, mis tänaseks on väga ajastutruult renoveeritud ja kus toimuski selleaastane turismikonverents.

Sillamäe kultuurikeskus

See lühter pidi algselt minema Kasahstani valitsushoonesse, aga mingi ime läbi jõudis hoopis Sillamäele

Turismikonverentsi raames pakuti ka ekskursioone Ida-Virumaal, sealhulgas Narva Bastione ja Kreenholmi. Muidugi haarasin sellest võimalusest kohe kinni. Narva Bastionid ja Kasematid, (PS! Sõnaga "kask" pole siin midagi pistmist, väljend olevat tulnud hoopis itaaliakeelsest sõnast "casa" ehk maja), asuvad pimeaias. Väga lahe vene noormees oli meile giidiks ja rääkis nii mõndagi põnevat. Näiteka seda, et Narva oli rootsi ajal 17.sajandil selle riigi pealinna järel tähtsuselt teine linn. Narvat mainiti ürikutes esimest korda 12.sajandil, aga kahjuks ei selgu kirjapandust, kui suure asulaga sel ajal tegu oli. Kindlus rajati siia sajand hiljem ja see tähendas juba linna olemasolu. Linnaõigused sai Narva 14.sajandil.

Bastionid ehitati 17.sajandi lõpus ja 1700.a. õnnestus rootslastel Põhjasõjas Peeter I väed tagasi lüüa. Venelased tulid aga 1704 tagasi ja siis juba võidukalt. Vahepeal oli Peeter I alustanud Peterburi rajamist. Kes teab, kas ta seda oleks teinudki, kui Narva juba sel ajal vene valduses oleks olnud. Ehk oleks hoopis Narvast saanud Venemaa sadam Läänemerele.

Narva Bastioni peal

Kasemattide teine korrus, see suletakse paari päeva pärast külastajatele siin talvituvate nahkhiirte pärast

Loomutruud nukulavastused kasemattide alumisel korrusel

Rootsi sõdurid tulistamas

Vene sõdurid bastioni ehitamas

Kreenholmi Manufaktuuri kvartaliga olime poolteist aastat tagasi põgusalt tutvunud, aga tehase territooriumile muidugi ei saanud. Nüüd oli see õnnelik võimalus. Kreenholmi tehas rajati 160 aastat tagasi Moskva kaupmehe Ludwig Knoopi poolt ja see oli omal ajal kõige moodsam tööstusettevõte Vene tsaaririigis. Tehas ehitati terve linnakuna, kus olid lisaks tööstushoonetele olemas kõik vajalikud elu- ja administratiivhooned ja seda tehti Peterburi parimate arhitektide juhtimisel.

Valged ja rohelised osad on nõukogude ajal juurde ehitatud ja nüüd rootslastest omanike poolt maha lammutatud

Nõukogude ajal püstitatud mälestusmärk 1872.aasta streikijate mälestuseks. 

Tsaari ajal olid tegelikultmanufaktuuritöölised enamasti mehed, sest see oli väga raske füüsiline töö. Naised tulid siia alles nõukogude ajal ja ilmselgelt seetõttu on ka mälestussambal kujutatud naisi.

Vaade sillalt

Paistab veetorn

Kunagine hiilgus

Veenemaa paistab üle jõesängi 30 m kaugusel

Seda rippsilda mööda tulid Ivangorodi naised Kreenholmi tööle

Suur ketrussaal

Teise Maailmasõja ajal sai ka Kreenholm rängalt kannatada, aga kohe peale sõda ehitati ta uuesti üles. Üks esimesi hooneid, mis taastati saksa sõjavangide tööga, oli seesama ketrussaal.

Detail ketrussaalist

Tädi Valja pole tegelikult Kreenholmis töötanud, aga ta näitab turistidele mõningaid töövahendeid ja paneb nad "kangast kuduma"

Puuvillalaod

Vaade tagumiselt sillalt

Paistavad Narva jõe lüüsid.

Narva jõel on kokku 11 lüüsi ja nende avamismehhanismid asuvad kõik Venemaal. Aeg-ajalt suurvee ajal tehakse üks kuni kaks lüüsi lahti. Siis kõlab häiresignaal ja Narva jõe säng täitub osaliselt veega. Käivad jutud, et kui venelased peaksid kõik lüüsid korraga avama, upuks Narva vee alla. Tegelikult seda ei juhtu, sest Narva asub kõrgel künkal. Küll aga jääksid meie elektrijaamad ilma jahutusveeta.

Kreenholmi Manufaktuuri territooriumil asub tervelt 5 tehast, siit siillalt on nad kõik näha

Narva kanal Pribrešnõis

Kreenholmi naabruses Pribrešnõis on omapärased daatšad - garaažide boksid kanalite ääres, igaühel oma paadisild ja graažid pole mitte autodele, vaid paatidele. Seda piirkonda kutsutakse Narva veneetsiaks. Väga omapärane!

Selle pildi tegin kusagil pangal Narva ja Tallinna vahel