"Kalevipoeg" Vanemuises

Noor lavastaja Karl Laumets on tänuväärt materjali väga kindlakäeliselt lavale toonud. Hiljem selguski, et ta sai selle eest aasta parima sõnalavastuse auhinna.

Põnev lavakujundus - servamata lauad püsti nagu mets.

Anu Lamp paneb ennast kuulama - väga õnnestunud osatäitmine. Ei kujutagi ette, kes tema asemel nii mahukat teksti nii soravalt oleks ette suutnud kanda.


Kalevipoeg Laumetsa enda kehastuses on kõhnapoolne, innukas, rinda ette ajav poisike, seda eriti vanemate vendade Riho Kütsari ja Tanel Jonase kõrval. Pikapeale nooruslik õhin kaob ja asendub traagilisemate nootidega, üksindusega.

Väga toredad rollid naistelt, eriti Piret Laurimaalt, kes oli kohati ikka väga naljakas. Juba teist korda lühikese aja jooksul oli üks näitlejatar (seekord Piret Krumm) asendatud teisega, aga kellega - seda ei saanudki teada. Võiks ju ikka publikut teavitada.

Lõpupoole hakkas lavastusel justkui võhm otsa saama või sai mul endal - viimane vaatus natuke venis. Üle hulga aja oli tegu kahe vaheajaga etendusega. Aga kokkuvõttes oli väga mõjuv tükk, üks parimaid Vanemuises viimasel ajal. Saalis oli palju noori ja paistis, et neile meeldis.