Härämäe matkarajal

Oli ilus maikuu alguse ilm ja me läksime Härämäe matkarajale, mis asub poolel teel Plaanilt Rõugesse. Juba ammu olime näinud silti tee ääres, aga polnud veel kunagi sinna jõudnud. Seal lähedal asus varem Kure arboreetum, kus ikka sõpradega käia armastasime. Nüüd on vana pererahvas surnud ja arboreetum võssa kasvamas. Kahjuks.

Matkaraja alguspunktis on sipelgad vallutanud pingi

Tee-Äärse talu

Nurmenukke on siinkandis ohtralt - jälle ühed minu lemmikud

Aga Härämäe matkaraja alguses on teine, veel toimiv arboreetum. Teadetetahvel ütleb, et Maasikmäe talu peremees Kalju Sapase alustas arboreetumi rajamist 1976. aastal ja praegu on seal kasvamas 250 puu- ja põõsaliiki. 

Esialgu märkasime nartsissiridasid tee kõrval mäenõlval, aga need ei õitsenud veel. Edasi suundus rada lopsakate hekkide vahele ja kostma hakkas läti raadiomuusikat. Siis hakkas paistma kummaline segasummasuvila - kahekordne majalaadne moodustis, millel seinad enamasti erinevas suuruses akendest ja lipp katusel lehvimas. Klõpsutasin aparaadiga ja majast väljus ehtsa nahast kauboikaabuga meesterahvas, kes omakorda mind hakkas pildistama. Loomulikult kasutasin juhust ja tegin temaga juttu. 

Kumaline segasummasuvila

Kauboikaabuga peremees ja tema elamu

Peremees ütles, et elab siin talus juba 40 aastat ja on ise ümber ehitanud oma elamise vanast rehetarest. Pidi sooja pidama ja puha. Seespool seinu ja uksi pole, aga ahjud muidugi on ja talvel elab ta põhiliselt teisel korrusel. 

Tema põhihuvi oli aga ümbruse kujundamine, seda oli ümbruskonnas näha. Maja juurest Hallimäel tipust avanesid ilusad vaated all orus looklevale kitsale jõesängile, nõlval peremehe istutatud tammed reas. Kõrval asus teine kõrge küngas - Kunnukaarolõmägi, mille järsud nõlvad kahele poole alla langesid. Seal pidi olema rajakaamera, kus peremees on ka öösel korra ilvest ja korra naabrinaist näinud. 

Peremehe istutatud tammed ja kaunis vaade Hallimäelt

Keerulise nimega Kunnukaarolõmägi

Vaade Kunnukaarolõmäelt

  

Tee ääres oli aeg-ajalt mõni dekoratiivne element nagu näiteks vana ader või katkine jalgratas. 

 

Rada viis meid läbi kobraste kujundatud maastike. Seda me näeme piisavalt ka oma Võrumaa maja ümber, aga mägised pinnavormid jätkusid ja muutsid tee väga põnevaks. 

Lembehetk keset teed

  

Rada on üle 3 km pikk ja lõpeb Härämäe külas, kus infotahvli järgi on kaitsealustele harivesilikele kaevatud tiigistik. Vesilikke me ei näinud, tegelikult on neid armsaid elukaid ka meie enda tiigis. Küla koosnes kolmest talust ja matkarada tegi nende ümber ringi. Ümberringi oli kõvasti võsa maha võetud ja sellega vaateid avardatud. Oli näha, et siit läks läbi ka krossirada. 

Härämäe talu - siit alt orust tulime pärast ringiga tagasi

Sannasaare talu

Jõudsime ringiga vana tee peale ja läksime tuldud teed mööda algusesse tagasi. Tänu väga vahelduvale maastikule, järskudele pinnavormidele ja põnevale inimtegevusele on see üks ägedamaid matkaradu, mida siiani olen külastanud.