Päev Lätimaal, Meri mõisas, Smiltenes, Rankas ja Lizumsi mõisas

Oleme istunud peaaegu 3 kuud karantiinis, teatrikülastused on ära jäänud, külaskäigud nullis, reis Saksamaale Moseli äärde jäi ära. Nüüd oli paras aeg teha esimene välisreis üle mitme kuu. Lätimaale muidugi. Me ei tahtnud väga kaugele minna, aga piiri lähedal tundus kõik juba mitu korda vaadatud olevat. Eksisin!

Enne Murati piiripunkti on Eesti pool korraliku teeremondi teinud, lausa lust on sahistada seda paari kilomeetrit, mis Ruusmäe teeotsast piirini on. Kohe Lätimaal muutub tee kohutavalt künklikuks, midagi ei ole aastate jooksul muutunud, kuigi tegu on ju tähtsa Riia-Pihkva maanteega. Lätis kehtib tihti rteegel, et kruusateed on paremad kui asfalt.

Kuna meiega tuli ka Elsa kaasa, siis tegime esimese peatuse Meri mõisas, kus tema veel käinud polnud. Mõis asub endises majandikeskuses, ümbritsetuna mitmetest kõrvalhoonetest, osad rohkem, osad vähem lagunenud. Külake jätab väga korrastatud mulje, siin on järvekese ääres mitu lilleõites aiaga kaunist elamut. Praegui on muidugi kauneim aeg aastas - sirelid ja õunapuud õitsevad pööraselt ja neile sekundeerivad värvilised kevadlilled.

Mõisa kõrvalhooned on kehvas seisus

Mõisa romantiline peahoone on valminud 1905. aastal saksa neo-renessansistiilis. Praegu asub siin Birzuli põhikool ja väike muuseum. Renoveerimistõid on peamajas veel palju teha, aga lilleline ja korras ümbrus jätab kauni mulje. Mõisas oli vanasti ka väike kodune kohvik, mis praegu oli küll kahjuks suletud. Mõisapark oma künklike pinnavormide ja tiikide süsteemiga on väga mõnus jalutamiseks. Siin asub ka üks läti suurimaid tammesid.

Romantiline Meri mõis

Suur tamm

Meil oli plaan sõita Smiltenesse, aga millegipärast tegime suurema ringi Bilska kaudu. Siin oli kruusatee, aga üldse mitte halb. Pealegi on Lätimaa palju agraarsem kui Eesti ning sellegi tee ääres rõõmustasid silma korras heinamaad ja lehmakarjad.

Smiltene külje all asub Kalnamuiža kompleks, kuhu me polnud varem sattunud. Mõisahooned moodustavad siin terve küla ja kõik nad on infosiltidega varustatud. Lisame siia Lätile nii omase suurejooneliselt künkliku maastiku ja korras pargi purskkaevude, tiikide ning lillepeenardega ja selgubki, et tegu on taas väga toreda kohaga.

Mõisakompleksi servas on väike parkla, sinna jätsime auto ja tegime ümbruskonnas väikese jalutuskäigu. Kalnamuižat on nimetatud ka Smiltene hälliks, sest just siit sai linn kunagi alguse. Vene keisrinna Katariina II kinkis 18. sajandi keskel mõisa parun Georg von Braunile. Braun taastas ja ehitas palju hooneid, mis on algsel kujul säilinud tänaseni. Mõisa ühekordne barokkstiilis puidust peahoone on ehitatud 1760-1771. Peale mõisa riigistamist asutati siia 1922. aastal Smiltene Põllumajanduskool ja ehitati peahoonele teine korrus. Tänapäeval on peamajas põhiliselt korterid. Alguses tundus, et siin asub vanadekodu, siis aga nägime pigem nooremaid meeskodanikke maja juures askeldamas.

Parklas oli huvitav väike furgoon

Kalnamuiža peahoone

Paraadtrepp

Mõisavalitseja maja on samuti ehitatud von Brauni ajal. Braun ise Kalnamuižas ei elanud vaid käis siin põhiliselt puhkamas ja koos naaberaadlikega jahil. Tema äraolekul hoidis mõisal silma peal valitseja. Samamoodi oli see ka järgmiste mõisaomanike ajal. Hiljem elas siin majas Põllumajanduskooli õppealajuhataja. Hoone kõrval asub jahimeeste ja jahikoerte maja, kus von Brauni valitsemise ajal elas suurepärastes tingimustes 10 koera.

Mõisavalitseja maja, selle taga paistab jahimeeste ja -koerte maja, kus praegu on korterid

1771. aastal ehitatud hobusetall oli tähtis koht mitte ainult hobustele ja tallipoistele, vaid siin tähistasid mõisateenijad kõiki tähtsamaid sündmusi. Näiteks jõulude ajal oli siin suur kuusk, mille ümber tantsiti ja pidutseti. Pärast kooli rajamist asus siin algul poiste, hiljem tüdrukute ühiselamu. Tänapäeval asuvad hoones Smiltene Tehnikakooli kohvik ja raamatukogu.

Hobusetall

See oli algselt koolihoone, nüüd asub siin hotell

Kunagine koolimaja

Kalnamuiža territooriumil asuvad ka vana kindluse varemed. Puust trepp viib kõrge künka otsa, kus paiknevad mõned säilinud müürid ümber vana puust teenijatemaja. Kindlus ehitati Riia Peaiiskopi valitsemise ajal 1370. aastal. Selle jalamile hakkas kujunema kaupmeeste ja käsitööliste asula, mis oli juba 16. sajandiks kasvanud linnaks. Kindlus ja linn hävitati kaks korda venelaste poolt - Liivi sõjas Ivan Julma vägede poolt ja teisel korral Põhjasõjas. Põhjasõjale järgnesid nälg ja katk, mis viisid piirkonna täieliku hävinguni. Alles 19. sajandi algul alustati rootsi võimu all Smiltene asula taastamist. Sajandi lõpuaastatel ostis Smiltene mõisa parun Paul Lieven, kelle valitsemise ajal hakkas asula hoogsalt arenema. Siia ehitati haigla, saeveski ja elektrijaam ning rajati Smiltene-Valmiera kitsarööpmeline raudtee.

Linnamägi

Säilinud linnamüür ja sepikoda

Teenijatemaja tagant paistab ka linnusemüür

Kindluse õuel asub unikaalne juustumaja aastast 1763, ainuke tänapäevani säilinud juustumaja Lätis. Selle alumisel korrusel hoiti piima, teisel korrusel laagerdati köömnetega juustu, mida müüdi Riia turgudel.

Juustumaja

Mõisa peahoone taga on väike järveke, mida parasjagu süvendati. Järve ääres kulgeb kena promenaad Smiltene kesklinna. Kindlasti võiks siin pikemaltki aega veeta, aga meil olid kõhud tühjad. Mõisakompleksis paistis olevat ka paar kohvikut, hetkel kahjuks veel suletud. Seetõttu sõitsime kesklinna, kus teadsime olevat ostukeskuses väikese söögikoha. Oligi bistroo Pasēdnīca, täitsa normaalne asutus.

Smiltenes on tegelikult veel vaatetorn ja vabaõhulava, kuhu me läheme ilmselt järgmisel korral. Päris otse koju me veel minna ei plaaninud ja võtsime suuna Gulbene poole. "Läti mõisate" raamat näitab, et meie tee äärde jääb kaks põnevat mõisat - Ranka ja Lizums.

Enne Ranka mõisat näitas teeviit paremale külavaheteele ja me nägime kahte suurt tuulikut keset lagedaid põlde undamas. Põlluserval võsa vahel olid viidad ja väike teerada kulges Rutkavinu allika juurde. Rada oli lühike ja allikas tagasihoidlik. Selle kohale oli ka väike puidust vaateplatvorm ehitatud. Rada läks aga edasi ja peagi jõudsime Gauja jõe kõrgele kaldale, kust paistsid järjekordsed paljandid. Gauja jõgi on võimas ja ilus, tema kaldad on enamasti kõrged ja liivased. Sellist võimsat pilti siin metsavahel näha oli veidi ootamatu.

Gauja jõgi

Allikas

Tee äärde jäi vee Ranka valla kultuuriloolise pärandi keskus. Uks oli kinni ja maja ümber polnud hingelistki. Ümbruse kaunist maastikku ehtisid plastist luiged.

Ranka valla kultuuriloolise pärandi keskus

Ilu Läti moodi

Ranka küla oli väga kena, mitu väikest järve, kaunid majakesed, lillelised õued. Aga parkiniskohta me ei leidnud ja kuidagi ei osanud mõisasüdamele läheneda. Selgus, et terve suur mõisapiirkond koos järve ja pargiga oli piiratud traataiaga, mille värav oli lukus. Lugesin hiljem netist, et mõisat saab külastada piletiga, mis on ju väga normaalne. Aga miks peab kauni koha traataiaga ümbritsema, sellest ma küll aru ei saa.

ILus maja Ranka külas

Ranka küla

See pilt on tehtud läbi traataia

Võõras, ära tule!

Lizumsi mõis oli palju külalislahkem. Imposantne valge historistsistlik härrastemaja hulknurkse torniga on ümbritsetud väikese hooldatud pargiga. Härrastemaja ehitati 19. sajandil ja siin asub juba 1936. aastast kool. Ka teistes säilinud mõisahoonetes on külale olulised asutused - aidas pood ja kultuurimaja, tallis spordisaal ja veskis kunstigalerii. Lisaks lugesin teabetahvlilt, et läheduses on tuuleveski. Õhtu oli juba käes ja me ei jaksanud enam pikemat tiiru mõisas ette võtta. Siiagi tasub teine kord tagasi tulla.

Lizumsi mõis

Mõisapark