Väga tore etendus! Esteetiliselt ilus vaadata ja kõrvale kuulata. Kaunid kostüümid, haldjatel värvilised, rahval hallid ja tänapäevased. Väga meeldis video, mis kolmest küljest ümbritses tühja lava. Video oli enamasti mustvalge, ainult kohati muutus värviliseks, eriti kuningas Arturi armastatu Emmelinega seoses.
Koor laulis väga hästi ja oli suurel määral lavastuse osa. Lauljad olid täitsa tasemel eesotsas noore kontratenori Martin Karuga. Pirjo Jonas mulle ka ikka meeldib. Orkester oli asetatud hoopis publiku taha rõdule ja ka koor oli enamasti publiku külgedel. Väga kaunid olid noored balletitantsijad, neile oleks kohe plaksutada tahtnud. Ilmselt oli tegu Viktoriya Piekhotina ja Bleiddian Bazzardiga, kavalehelt seda kahjuks välja lugeda ei saanud. Kavaleht oligi veidi raskesti arusaadav. Kui ma poleks enamikke soliste näo järgi tundnud, siis oleks päris keeruline olnud aru saada, kes on kes.
Tegemist on minu arvamuse järgi väga õnnestunud lavastusega. Ei ole liigset pingutamist, vaid mõnus hästijälgitav barokkooper. Vanemuise teatri oma jõudude jaoks just paras suutäis, samas ka paras väljakutse. Kui lõpupoole kolm viiuldajat lavale tulid, siis ma korraks mõtlesin, et kas peab kõik klišeed ära kasutama, aga samas, miks mitte. Seega väga hea ja tänuväärne töö lavastaja Tiit Palult.
Huvitav ja uudne oli suurepäraste draamanäitlejate kasutamine sõnalistes rollides. Kuigi see helilooja Henry Purcellil just nii mõeldud oligi, semiooperina. Kuningas Arthur Raivo E Tamme esituses oli oma valitsemise ja raske raudrüü all morn, suu viltu peas. Võiks isegi öelda, et pisut naeruväärne. Tänu Tammele oli etendus pidevalt väikese muigega jälgitav. Samasugune oli ka tema vastane Oswald Hannes Kaljujärve kehastuses. Kaks morni vanameest, kiivrid viltu peas. Ega see valitsemise koorem pole kerge kanda. Ei teagi, miks haldjalik Emmeline üht torssis vanameest teisele eelistas.
Kõige suurem õnnestumine oligi Lena Barbara Luhse haldjaliku printsess Emmeline rollis (mitte segi ajada Kunksmooriga!). Ta oli nii välimuse kui olemuse poolest ehtne keskaja neidis ja lisas etendusele tõsiseltvõetavat traagikat.
Positiivne oli ka see, et algselt viietunnine ooper oli kärbitud kahe ja pooletunniseks. Põhiliselt oli tekstiosa lühendatud. Mis on tüki vaadatavuse seisukohast väga tänuväärne. Käisime etendust vaatamas suurema pundiga ja kõigile väga meeldis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar