Rehe küün asub Saku lähedal lagedate põldude vahel. See on üllatavalt korralikult restaureeritud ja omab mugavusi, mida tavaliselt suveteatrid ei paku. Näiteks rida puhtaid veega tualette. Ka hoone ümbrus on puhas ja korras, kena jalutada õhtupäikese käes.
Etendus oli ootuspäraselt vaimukas ja samas natuke valus. Just selline tükk, mis kindlapeale korda läheb. Näitejate mäng kiskus kaasa esimestest stseenidest alates ja mõlemad sobisid hästi oma rolli, eriti Hilje Murel. Kaljuste oli võimsam ja vaimukam, aga oma intelligentsi ta ikka päriselt peita ei suutnud, pidi ta ju olema lihtne maanaine. Mina päris ohhoo-elamust ei saanud (tõele au andes saangi seda sõnalavastusi vaadates järjest harvem), aga Liisile meeldis etendus ikka väga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar