Vend Kalle oma hullus raudteehuvis ärgitas meid sõitma Leetu, kus on veel alles ajalooline kitsarööpmeline raudteelõik Anykščiai ja Troškunai vahel. Kõigepealt pidime aga ligi 400km Tartust Leedu ööbimiskohta sõitma. Peatusi me väga palju ei teinud, peale lõunapausi Madonas ja kohvipausi Jekabpilsis.
 |
| Sild üle Daugava jõe |
 |
| Omapärane aed Jekabpilsis |
Eriliselt ilus Jekabpils ei tundunud, aga me ei käinud ka õiges keskuses. Siin elab veidi üle 23500 inimese. Linna poolitab lai Daugava jõgi ja enne nõukogude võimu oligi siin 2 linna.
Öömaja oli meil broneeritud Juodonyse külas mõnikümmend kilomeetrit Läti piirist. See oli väga kena ja romantiline koht väikese järve kaldal.
 |
| Kena puhkemaja |
 |
| Romantiline vaade meie toa rõdult |
Järgmisel hommikul tegime ka külapeal väikese jalutuskäigu. Küla oli ilus ja korras, lipud lehvisid õuedes. Kuna leedukatel väga palju mereranda ei ole, siis ilmselt kasutavad nad igat väiksemat ja suuremat lompi puhkamiseks.
Meie tee viis aga hommikul juba 30km kaugusele Anykščiaisse raudteejaama, kus ühtlasi asub ka muuseum. Tore muuseumitöötaja oli meile telefonikõne peale rongipiletid broneerinud. Väljumiseni oli veel tund aega ja me kasutasime selle aja muuseumiga tutvumiseks. Eks seal puha rongid ja nendega seonduv staff oli.
 |
| Anykščiai jaam ja meie rong ootamas, see oranž |
 |
| Škoda vedur Tšehhimaalt |
 |
| Selliste vagunitega veeti rahvavaenlasi Siberi vangilaagrisse. Ühes taolises sõitis ilmselt ka minu isa. |
 |
| Mudelvedur |
 |
| Kohvrid ja muu rongisõiduga seonduv |
Kell 11 oli aeg vagunisse ronida ja sõit algas. Nüüd sain aru, miks ette broneerida oli vaja - üllatavalt palju rahvast oli kokku tulnud, enamasti noored pered lastega. Vagun oli täpselt selline nagu lapsepõlvest mäletan.
 |
| Vana hea rongisõit |
 |
| Siit saab teise vagunisse, kui julgust on |
Sõit eriliselt huvitav ei olnudki, aknast paistis põhiliselt võsa, asustust oli minimaalselt. Väga palju oli metsikuid õunapuid täis väga isuäratavaid roosasid ja kollaseid õunu. 40 minuti pärast jõudsime Troškunai jaama ja see oli küll vahva koht.
Majas sees oli väike näitus kitsarööpmelise raudtee ajaloost Leedus. Raudtee ehitamist alustati 1891 ja 1898 jõuti sellega Panevežiseni. Põhiliselt veeti rongiga ehitusmaterjale ja põllumajandussaadusi. Tänapäevani on säilinud ligi 70km pikkune lõik Panevežisest Rubikiaisse. Kusjuures just Anykščiai - Rubikiai lõik pidi olem kõige maalilisem ja sinna meil oligi plaan sõitma minna. Paraku muutsid sügisesed vihmad selle lõigu läbimatuks ja me pidimegi leppima Troškunai reisiga.
Aga põnev oli seegi ja Troškunai on täitsa kena linnake, üks väiksemaid Leedus, mille põhiliseks vaatamisväärsuseks on Püha Kolmainu kirik ja klooster.
Vagunisaatja-giid kogus rahvahulga kokku ja kõik marssisid paar kilomeetrit algul mööda raudteed, siis külatänavat pidi Troškunai keskusesse.
 |
Tatrapöld raudtee ääres
|
 |
Mõned külaelanikud olid suhtlemisaltid (leiba tahtsid ka)
|
 |
| Külatänavas |
Troškunai linn rajati 1696 koos kloostri ja kirikuga. Nagu öeldud, on klooster linnakese suurim vaatamisväärsus.
Leidsime sõidutee pealt kaks autorataste alla jäänud rästikut. Ilmselt peab neid siin palju olema, kui juba keset linnaatänavat massiliselt autorataste alla jäädakse.
 |
| Üks lemmikkaader ka ikka |
Tagasitee läks kiireminigi, kui esimene ots. Otsisime mõnda aega söögikohta Anykščiais, aga selgus, et siin toimus mingi muusikafestival ja kõik kohad olid rahvast täis. Seega sõitsime 12km kaugusele Rubikiaisse ja siin leidsime eest Pühajärve meenutava puhkekoha. Rahvast oli siingi kõvasti, aga meeldiv teenindaja lubas, et üle tunni aja ei lähe. Tellisime söögid ära ja käisime Avoga vahepeal ujumas. Vesi oli üllatavalt karastav. Arvestades palavat ilma oli see vägagi teretulnud.
 |
| Selline ujumiskoht |
 |
| Ja selline söögikoht |
Söök oli maitsev ja tuju hea. Aeg oli sõita tagasi Lätti. Aga enne põikasime veel Rubikiai ajutiselt mahajäetud raudteejaama.
 |
| Siin lõppeb kitsarööpmeline raudtee ära |
Väikese peatuse tegime veel Antašavas, et imetleda puukirikut ja kirikaaeda.
 |
| Ilus väike kirik |
Meie seekordne ööbimiskoht oli väga sürr. Asus vanas Rundale palee kõrvalhoones ja siin oli igal sammul tunda ajaloohõngu. Koridorid ja trepikojad olid pimedad ja igasugust vana kola täis. Toad seevastu olid avarad, mugavad ja väga puhtad. Vannitoad olid samuti suured, Kallel oli isegi mullivann. Sellegipoolest ma siin üksi ööbida ei tahaks, olen kindel, et siin kummitab.
 |
| Selline tuba |
 |
| Ja selline tuba |
Rundale barokne palee on üks uhkemaid vaatamisväärsusi Lätis. See on ehitatud Kuramaa hertsogi residendiks kuulsa arhitekti Rastrelli käe all. Sellesama Rastrelli, kes juhtis ka Ermitaaži ehitamist. Paleed ehitati 1736-1768. Üle 40 ruumi on avatud külastajatele, sealhulgas mitu uhket saali, hertsogi ja hertsoginna eluruumid ning korrapärane prantsuse stiilis park roosiaiaga. Palees ja aias on õigemitu kohvikut, lisaks muidugi suveniiriputkad. Tundub, et rahvast käib siin palju. Meie jõudsime paleesse kohe pärast avamist hommikul ja juba oli siin mitu bussitäit välismaalasi.
 |
| Rundale palee |
 |
| Vaade paleele aiast |
 |
| Vannituba, keskel istevann |
 |
| Hertsogi magamistuba |
 |
| Vaade aiale |
12 km Pilsrundalest on Bauska linn, kus asub ka Liivimaa ordu linnus. Linnus ise polegi nii vinge, aga ta asub kõrgel künkal kahe jõe - Memele ja Musa vahel ja siit avanevad maalilised vaated ümbruskonnale.
 |
| Bauska ordulinnus |
 |
| Tee jõe äärde |
 |
| Maaliline vaade I |
 |
| Maaliline vaade II |
Sellega sai meie reis otsa.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar