Sõbrad tulidVõrumaaale külla ja me läksime tavapärasele väikesele väljasõidule. Luhasoo rabas olime ainult korra varem käinud ja sedagi aastaid tagasi, nüüd siis võtsime uuesti ette.
Luhasoo raba asub Haanja kõrgustiku serval Pärlijõe lammil. Võrumaa kuplite vahele üldiselt palju soid ja rabasid pole mahtunud, Luhasoo on neist vähestest suurim ja ühtlasi ainuke kaitseala.
Rabasse on rajatud 2,5 kilomeetrine laudteega kaetud matkarada. Rada on ringikujuline, kulgeb piki Mustjärve rannikut, põikab rabasaarekesele, kus on ka väike matkaonn ja lõkketegemise võimalus ning lõppeb heinamaade vahel.
Rada algab algab parkla ja puhkeplatsiga heinamaadekeskel, edasi kulgeb natuke maad metsa vahel ja siis siirdub madalsoosse. Madalsoo on kaetud õhukese turbakihiga ja on ümbritsevatest aladest madalam, Ühtlasi on madalsoo kõige liigirikkam. Siin kasvab põhiliselt sookask, aga ka mänd, kuusk, lepp ja paju. Lisaks hulk rohttaimi nagu näiteks kaitsealused käpalised.
 |
| Rada algab puhkealaga |
 |
| Metsas leidus palju pohli |
 |
| Madalsoo on väga liifgirikka taimestikuga |
 |
| Ädalalill sõnajalgade keskel |
 |
| Mesimumm peetrilehel |
Madalsoo läheb üle siirdesooks, kus kasvab mätastel jõhvikas ja sookail, kask asendub männiga.
 |
| Siirdesoos asendub kask männiga |
Viimane arenguaste on kõrgsoo ehk raba ja sellel kasvab põhiliselt ainult turbasammal. Veerohkes ja seetõttu hapnikuvaeses pinnases ei lagune surnud taimed täielikult vaid ladestuvad turbana. Turvas muudkui kerkib ja siinne taimestik saab toituda ainult sademeteveest. Ellu jäävad kõige vähenõudlikumad.
 |
| Turbasammal ja pilvikunöpsid |
 |
| Siin on keegi oma otsa leidnud |
Kanarbiku olemasolu vihjab tihtilugu kunagisele põlengule või pikemale põuale. Mida sügavamal on rabavesi, seda lopsakam on kanarbik. Kummalisel kombel olid siinsed taimed ka kahevärvilised - valkjad ja lillad. Kanarbikku kasutatakse rahvameditsiinis ja ta meeldib väga ka mesilastele.
 |
| Mitmevärviline kanarbik |
Rabas on kolm pruuniveelist järve, neist suurim on Mustjärv, mille ääres on ka ujumisplatvorm. Taimestik on järves rikkalik, aga kalad puuduvad täiesti.
 |
| Mustjärv |
 |
| Keegi on oma pesu maha unustanud |
Mustjärve kaldalt suundub rada väikesele rabasaarele, millel nimeks Meiesaar. Rabasaared on jäänukid kunagistest küngastest, mis on nüüdseks kattunud turbaga. Saar on kaetud männimetsaga ja juba aastaid seisab siin köetav matkaonn. Saare ühes otsas on näha kunagiste metsavendade punkrite nelinurksed süvendid.
 |
| Meiesaare matkaonn |
 |
| Onnis on ka ahi, siin saab ka talvel ööbida |
Tagasitee parklasse kulgeb ülesmäge ja läbi heinamaa.
Siinsamas lähedal asub
Filmi Vargamäe külastuskeskus, kus filmiti meie suurfilmi "Tõde ja õigust". Hooned on siia toodud filmimise tarbeks. 11 maja palkidest ehitati Andrese Mäee talu neli hoonet - elumaja, ait, vana ja uus laut ning Oru talu hooned. Talude ümber on suured põllud, kokku 12 hektarit.
 |
| Mäe talu |
 |
| Siin elasid Andres, Krõõt ja Mari |
 |
| Vana laut |
 |
| Paistab Oru talu |
 |
| Oru talu hooned |
 |
Siit kaevult tassis Krõõt raskeid veepangesid
|
Väga tore koht on seegi. Saab vanu talusid kaeda ja tutvuda Tammsaare romaani sündmustikuga. Kindlasti tasub siia muuseumi tulla.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar