Talvine Mustvee ja Kallaste

 Mustvee kohta olen kirjutanud paar aastat tagasi nii:

Peipsiääre suurim asula on 1250 elanikuga Mustvee linn. Mustvee on oma nime saanud tõenäoliselt samanimeliselt jõelt, mis voolas läbi turbasoode ja tõi oma suudmealale nii musta värvi vee, et seda paika hakatigi Mustaks kutsuma. Juba kiviajal olevat siin inimesi liikunud, aga püsiv asustus tekkis siin alles 14. sajandil. Enne seda oli Mustvee ümbruskonna küla elanikele kalastuspaigaks. 16. sajandist on teateid Mustvee mõisa kohta ja pooltesit sajandit hiljem Põhjasõjas läks asula Venemaa valdusesse. Läbi Mustvee kulgesid tähtsad ühendusteed Riia, Tartu, Narva ja Peterburi vahel. Suurem asula tekkis aga peale vanausuliste tulekut 18.sajandil.

Sadam on Mustvees olnud juba rohkem kui sada aastat. Aastal 1909 alustati Mustvees sadamamuuli rajamist ning jõe süvendamist. 1930te. aastate fotodel on näha Mustvee sadamas seisvad laevad, mis vedasid puitu. Kohas, kuhu kerkis uus sadamahoone, oli kitsarööpmeline raudtee, mis ühendas Mustveed Sondaga. 

2014. aastal avati Mustvees uud paadisadam ja moodne sadamahoone. Siin on ka täiesti korralik rand ja promenaad.

Uut sadamat läksimegi lähemalt vaatama. Mere peal oli kalamehi ja masinaid, ka üks jäätunud laev.

Kalamehed ja masinad

Jäätunud laev

Sadamahoone on uhke ja moodne, ümara kujuga ja paljude akendega. Vaated on sealt kindlasti väga ägedad. Talveperioodil on hoone ilmselt suletud, igal juhul kohvikusse me sisse ei saanud.

Uhkes ja moodsas sadamahoones asub ka kohvik

Sõitsime ka Mustvee vanausuliste kirikut vaatama. Sisse muidugi ei saanud, aga väljast oli kirik imposantne. See on Eesti suurim vanausuliste palvemaja, mis mahutab üle tuhande inimese. Ehitatud on kirik 1928-1930.

Mustvee vanausuliste kirik

Jumalateenistusel seisavad mehed paremal küljel, naised vasakul ja lapsed altari ees. Ristimärki lüüakse kahe sõrmega, mis tähistavad inimlikku ja ilmalikku. Kolm pihku jäävat sõrme tähistavad isa, poega ja püha vaimu.

Mõned pildid tegime ka Rajakülast.

Rajaküla

Vaade Peipsile

Kallaste kohta olen siin blogis samuti paar aastat tagasi kirjutanud:

Kallaste on ka linn, kuigi elanikke on siin kõvasti alla tuhande. 18. sajandil oli siin vanausuliste asula, enne seda, 16. ja 17. sajandil, nimetati rannikulõiku, kus nüüd asub Kallaste, Purmurannaks. 19. sajandil said kuulsaks Kallaste talvelaadad. Kallaste teeb eriliseks keset linna asuv liivakivipaljand devoni geoloogilisest ajastust. Paljand on ligi kilomeeter pikk ja kõrgeimas kohas kuni 9 meetrit. Kuna ta asub otse järve piiril, siis on lained siia uhtunud hulgaliselt koopaid. Punaka värvi tõttu oli omal ajal geograafide hulgas selle panga hüüdnimi Maksimaalne Old Red.

Nii paljandi külje all, kui ka sadama juures on toredad väikesed rannad. Sadama juures on ka vaatetorn. Kallaste on mõnusalt venepärase tiheasustusega, toredate värviliste puumajadega linnake.

Minu lemmikvaade Kallastelt

Majad on rõõmsalt värvilised

Supelrand ja paljand linna keskel

Maksimaalne Old Red

Hakkas juba hämarduma. Viimase peatuse tegima Ninaküla tuletorni juures, mis on ka üks toredaid kohti Peipsi ääres.

Ninaküla on oma nime saanud ninakujulisest kaldajoonest. Siin on otse järve ääres kõrvuti seismas õigeusu Jumalaema Kaitsmise kirik 19. sajandist ja 1936. aastal ehitatud tuletorn.

Kalurid tulid parajasti järve pealt