pühapäev, 20. märts 2022

"Don Giovanni" Vanemuises

Elmo Nüganen lavastas Vanemuises "Don Giovanni". Kui Nüganen juba midagi teeb, siis on päris suur tõenäosus, et tuleb hea lavastus. Otsustasime töökaaslastega vaatama minna. Kuigi see Mozarti ooper on päris pikk ja minu hinnangul ka vahepeal tüütuvõitu, on selles üks hitt teise otsa ja seega sobib vaadata ka puuduliku ooperihuvi korral.

No lavastus oli ikka tore! Nüganen oli tegevuse üsna kerglaseks ja samas ka arusaadavaks teinud. Sellele aitasid kaasa piisavalt iroonilised liikuvad pildid taustal, näiteks sellised klišeelikud suures plaanis naisterahva näod pisaraid poetamas ja ripsmeid välgutamas. Või siis udune kaunis rabametsa maastik, kus aeg-ajalt autod mööda sõidavad. Tore leid oli ka taevast allalastavad atribuudid, mida tegelased siis vajaduse korral kääridega lahti lõikasid. Või Saara Nüganeni vaikiv, aga väga ilmekas roll kurtisaanist toatüdrukuna.

Eriti tuleb kiita osatäitjaid. Kõige suurem vau-efekt oli Pirjo Jonas Donna Annana. Eriti just laulmine on tal täiesti maailmatasemel. Lisame siia veel kena välimuse. Super!

Suur üllataja oli Raiko Raalik Leporellona. Samuti ägedat välimust täiendas suurepärane laulmine, liikuvus ja koomikataju. Läti ooperi esibaritoni Janis Apeinist olen ka varem Don Giovannit laulmas kuulnud. Kas Vanemuises tegi ta taas äga hea rolli nii häälelises mõttes, kui ka näitlejana. Mul oli ainult väga kahju, et oskamatu mandoliinimängija imeilusa serenaadi ära rikkus.

Väga vahva tüüp oli Maria Listra Zerlinana. Ta sobis hästi sellesse pist vulgaarsesse ja naiivsesse rolli. Samas on Zerlinal ju väga ilusad lüürilised aariad, mille Listra väga kenasti esitas.

Juhan Tralla Don Ottaviana andis endast parima. Midagi pole parata, et Mozart on selle rolli nii mökuks ja samas muusikaliselt keeruliseks kirjutanud. Väga tänamatu roll! Ja ega Masettolgi paremaid võimalusi polnud. Simo Breede roll oli valdavalt koomiline.

Karmen Puis Elvirana oli pisut rabe. Elvirale on Mozart erinevalt Don Ottaviost andnud väga palju muusikalisi ja dramaatilisi võimalusi. Puis tegi oma osa korralikult ära, aga jäi kuidagi tagaplaanile.

Ja siis tuli Komtuuri osa Märt Jakobsoni esituses. Tema läheb aastatega aina paremaks. Nii võimsat põrgusse minemise stseeni ma ei mäletagi. Muidugi mängis kaasa Jakobsoni võimas kasv ja koori paigutus saali, aga põhiline oli Komtuuri hääl, mis kajas tõesti vägevalt ja pahaendeliselt. Au ja kiitus Don Giovannile, et ta araks ei löönud.

Kokkuvõttes sain taas kord Vanemuise ooperist suurepärase elamuse, seekord põhiliselt ka oma Eesti solistidega. Äge lavastus, hästi esitatud.







Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

"Reis metsa lõppu" Ekspeditsioon

Tartu Draamafestivalil kõnetas mind saadaolevatest etendustest just "Reis metsa lõppu". Nagu oligi oodata, oli tegemist intensiivs...