Elo ja Joosep tahtsid minna lastega Lottemaale ja ma broneerisin meile majakese Treimanni kandis. See oli väga tore majake sauna ja kümblustünniga. Omanikke me palju ei näinud, küll aga nende ülemeelikut koera, kes meiega kiiresti sõbrunes. Kahjuks oli ilm taas viletsapoolne, nii et lastega mere äärde me ei läinudki. Küll aga solberdasid nad rõõmsalt kättpidi kümblustünnis. Saun oli ka majakeses, mida me, eriti Joosep ja Avo ei jätnud kasutamata.
Järgmisel hommikul läksid teised Lottemaale, meie Avoga suundusime üle Läti piiri Ainažisse. Ainažist veel mõned kilomeetrid Riia poole sõita jäävad tee äärde loodukaitse all olevad rannaniidud Randu Plavas ja siit algab 1,5 kilomeetrine loodusrada. See oli enamasti laudtee, mis kulges linnuvaatlustornini. Juulikuule omaselt oli taimestik lopsakas ja õiterohke. Meie teele jäi ka üks rahumeelne lehmakari.
 |
| Niidu-kuremõõk |
 |
| Kukesaba |
 |
| Harilik sigur |
Tagasiteel käisime ära ka Ainaži muulil, mis rajati algselt juba 1912. aastal kaubasadama kaitseks põhjatuulte eest ja kunagi kulges selle peal isegi kitsarööpmelise raudtee haruke. Suurejoonelise sadamaehituse lõpetas I Maailmasõda ja pärast sõda Ainaži sadama tähtsus langes drastiliselt. Muul on ligi kilomeeter pikk. Seal käimine ei olnud just kerge ja kaugele me ei läinud.
Otsisime Treimannis ujumiskohta, kuhu pärastpoole lastega tulla ja meie majakese juures seda ei leidnudki. Alles Krapi telkimisala juures oli ilus rand. Kuna õhtul läks sajule, siis ujuma me lastega ei jõudnudki.
Järgmisel päeval teel koju käisime uudistamas Häädemeeste Seltsimaja ja Suurküla. Häädemeeste seltsimaja ehitati 1914. aastal vallakoolimajaks ja köstrile eluruumideks. Vahepeal kasutati hoonet nii eluruumidena kui kohaliku tuletõrjeseltsi kooskäimiskohana. Nõukogude ajal oli siin kultuurimaja ja Eesti Vabariigi algusaastatel isegi ööklubi. Nüüd on hoone kenasti renoveeritud ja siin käib hoogne seltsielu.
Siit seltsimaja juurest läks ka väike loodusrada rannaniidule.
 |
| Arujumikas |
 |
| Kollane ängelhein |
 |
| Hänilane |
 |
| Kassitapp |
 |
| Mingi tubakas |
Häädemeeste Suurkülast, kunagisest liivlaste asulast, on Häädemeeste alevik oma alguse saanud. Esimesed kirjalikud teated eestlaste talude kohta pärinevad 1638. aastast. 19.sajandil oli Suurkülas õitseaeg, mil siin tegeleti purjelaevade ehitusega. 1861, aastal lasti siin merre üks eestlaste esimesi kaugsõidupurjekaid "Julie".
Häädemeeste jõe suudme lähedale rajasid pääsenud merehädalised Püha Margareeta puukiriku. See asus otse mere kaldal Suurkülas. Uus maakivist ja punasest kiltkivist katusega Miikaeli kirik valmis 1874.aastal ehk siis enam-vähem samal ajal õigeusukirikuga. Rahvajutu põhjal lubanud kohalikud jõukad laevaomanikud osta vajaliku katusematerjali, kiriku ehitajad otsustasid võtta reederitelt maksimumi ja valisid kalleima - kiltkivi!
Väikese peatuse tegime ka Abja-Paluojal, kus sõime
Mulgi kõrtsis lõunat.
 |
| Mulgi kõrts Abja-Paluojal |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar