Ei olnud minu rida, no ei olnud! Natuke läks samasse auku eile nähtud Ekspeditsiooniga. Palju lärmi ja sebimist, ühtse narratiivi puudumine, sketšid. Aga erinevalt Ekspeditsiooni lavastusest ei saanud ma seekord väga aru, miks näitlejad pidid nii hullusti tõmblema ja võbelema. Mõnel higi voolas ojadena ja see oli häiriv. Mulle ei tundunud, et see rabelemine kuidagi tegevusele kaasa oleks aidanud. Ma pean tunnistama, et pole ka eriline NO fänn olnud, kuigi Tiit Ojasoo nii mõnigi lavastus on mulle väga meeldinud. Näiteks üks minu absoluutseid lemmikuid "Inishmore´i leitnant" Draamateatris aastal 2003. Või viimased "Macbeth" ja "Vend Antigone, ema Oidipus".
Esimene vaatus oli tegelikult täitsa põnev, nautisin näitlejate suurepärast mängu ja lauluoskust. Terve trupp oli ühtlaselt tasemel, ka nooremad näitlejannad. Väga meeldis mulle Hanna Jaanovitš, ta paneb ennast vaatama ja tema keha valdamine oli juba next level. Jaanovitš tegi põneva rolli ja hakkas mulle silma juba "Caligulas".
Tõeliselt äge oli näha üle hulga aja Tambet Tuisku, kes on endiselt kõrgvormis. Tema ei rabelenud ka nii palju, tundus veidi loomulikuma mängustiiliga. Esimese vaatuse lõpus, kus ta kehastas mahajäetavat abikaasat, hakkasin esimest korda etenduse jooksul tegelasele kaasa elama. Üldiselt oli lavastuses tegemist pigem karakteritega, kui inimestega, ilmne rõhk oli iroonial ja eneseiroonial. Naljakaid kohti jätkus, aga nii palju ma ka ei naernud, kui enamus publikust.
Väga nauditavad olid laulvate näitlejate Evelin Võigemasti ja Karmo Nigula muusikalised etteasted. Üllatavalt hästi liitus nendega selles osas ka noor Emili Rohumaa. Aga jälle võrdlen Ekspeditsiooniga ja sellist ühtset koori Ojasoo lavastuses ei olnud.
Väga põnevad ja seksikad olid näitlejate kostüümid. Pole ka ime, sest kunstnik oli Aldo Järvsoo.
Esimene vaatus oli seega päris nauditav, kuigi väga pikk, ligi 2 tundi. Pettumus oli aga minu jaoks teine vaatus, kus midagi peaaegu ei toimunud, ainult rääkimine ja kõndimine. Sain aru, et esitati sügavaid filosoofilisi seisukohti, aga ma ei viitsinud jälgida. Õnneks oli vaatus lühike.
Ah jaa, teemaks oli armastus ja selle puudumine, paarisuhted ja üksindus. Kellele NO teater on meeldinud, sellele meeldis kindlasti ka see lavastus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar