Ei oskagi seisukohta võtta. Tegelikult oli ikkagi palagan, aga teostatud Draamateatrile omaselt professionaalselt. Näitlejad suurepärased ning Kivirähki tekst ja naljad on ju ka alati nauditavad. Laval oli tõeline kahurivägi eesotsas Ülle Kaljuste ja Maria Klenskajaga, kes olid mõlemad supervormis. Eriti Klenskaja, kelle lavale tulekut ma kogu aeg ootasin, väga vaimukas roll. Marta Laan sobis ülihästi vanema generatsiooni kõrvale. Ester Pajusoo on uskumatult käbe ja pole viimase paarikümne aastaga kübetki muutunud. Teele Pärna olen juba varem kiitnud, siin näitas ta ka oma koomikuannet. Kõige erilisem ja teistsugusem tavapärasest oli Viire Valdma. ma ei tea, kust ta need ägedad diskoliigutused võttis, aga hullult naljakas oli.
Mehi oli ka, Teplenkov oma tuntud headuses ja Tõnu Oja samuti. Täielikud tropid mõlemad. Tõnu Kark ei mänginud üle võlli ja ei kippunud soleerima. Christopher Rajaveer oli ehe asotsiaalne pubekas. Juba teine pubeka roll järjest temalt, aga need olid väga erinevad. Minu lemmik Tiit Sukk oli alkohoolikuna pisut ebausutavam.
Nagu öeldud, siis nalja sai kõvasti. Aga kui võrrelda äsja nähtud "Peksuga mõisatallis", millel tegelikult sama teema - eestlaste ehk iseenda üle irvitamine, siis eelistan igal juhul viimatimainitut. Aga pisut kriipima jäi seegi lavastus. Ilmselt suvel mõnes erilises kohas nagu ta algselt oli mõeldud, oleks elamus ehk suuremgi olnud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar