"Arkaadia" Vanemuises

Umbes 15-aasta tagune Linnateatri "Arkaadia" on minu suurimaid teatrielamusi üldse. Mäletan ikka veel Marko Matvere ja Katariina Lauk-Tamme traagilist koosmängu, Anu Lambi tegelaskuju kaaasajast ja seda erilist hetke, kus kaks ajastut kokku said ja teineteist ära tundsid. See oli teatriime, kus kohtusid andekas noor lavastaja (Rohumaa), suurepärased näitlejad ja geniaalne kirjanik Tom Stoppard.

Nüüd siis "Arkaadia" Vanemuises Mäeotsa lavastuses. Kindlasti oli põnev ja üldsegi mitte halb lavastus, aga paraku mitte ligilähedanegi Linnateatri omale. Kõik jäi justkui pinnapealseks. Kõige meeldejäävam oli Piret Laurimaa ja Karol Kuntseli mängitud tegelaste vastasseis ja külgetõmme.

Aga Stoppard on ikka geniaalne!

"Sätendav pimedus" Ugalas

Pidime tegelikult vaatama minema etendust "Vanaema ja issand jumal", aga Luule Komissarova murdis jalaluu ja etendust asendati.

Tegemist oli Martin Alguse arktilise thrilleriga. Peaosaline Märt Avandi kehastuses oli naftakompanii ülbevõitu esindaja, kes tuli mingisse mahajäetud lumisesse paika (näiteks Gröönimaal), et uurida ühe töötaja kadumist. Ta sattus kohe mingisse kummalisse seltskonda, kelle esialgu tobedavõitu targutamine ja tegevus muutusid pikapeale järjest ähvardavamaks.
Kahjuks oli etendus pisut veniv ja tegelaste sahmimine minu jaoks arusaamatu. Sügavam sisu, kui seda üldse oligi, jäi minu poolt tabamata.

Positiivne oli see, et nägime ära Ugala kuulsa black boxi, mis rajati teatritöötajate endi initsiatiivil rakendades võimalikult palju taaskasutusmeetodit, vanu dekoratsioone ja mööblit. Saali seinad olid kaetud puitliistudega ja mustaks värvitud. Varsti saab teatrimaja remonditud ja black box paneb uksed kinni.

Mulgimaa, Holstre, Kärstna mõis, Karksi-Nuia, Polli mõis, Halliste, Viljandi mõis

Liisi laulis ühe aasta Mulgi segakooris ja ühel pühapäeval viisime ta Paistu rahvamajja kooriproovi. Ise sõitsime vahepeal Mulgimaal ringi. Ilm oli karge ja valgus talve kohta eriline. Lund ei olnud.

Holstre külas asub nii mõis kui uhke, 1933.aastal ehitatud koolimaja. Holstre nimetus tuleb mõisniku Holstferite nimest. Mõisa (Holstfershof) on mainitud 17. sajandi esimesel poolel. 19. sajandil oli Holstre eesti rahvusliku liikumise keskusi.

Holstre mõisa valitsejamaja 19.sajandist

Holstre kooli eelkäiateks on Pulleritsu ja Pirmastu vallakool, mõlemad alustasid tegevust 1830. aastatel. 1925 otsustati ehitada uus koolimaja Holstre mõisa elumaja kohale järve kaldal, mis mahutaks mõlema kooli õpilased. Maja valmis 1935. Kooli juurde rajati vallavalitsuse, kohalike seltside ja taluperemeeste eestvõttel koolipark. Pargiserval asub kaunis Holstre järv.

Holstre koolimaja

Holstre järv

Mulgi maastik

Kärstna mõis loodi 1678. aastal ja kuulus kuni riigistamiseni Anrepite aadlisuguvõsale. Praeguse uusklassitsistlikus stiilis välimuse sai mõisa peahoone peale 1907. aasta põlengut. Mõisas asus pikka aega kool, nüüd lasteaed ja raamatukogu. Mõisa ümber on ilus park.

Kärstna mõis

Karge ilm tekitas toredaid looduspilte

Kärstna mõisa ait 19.sajandist, nüüd asub siin Kultuurimaja

Vahepeal põikasime ühele väiksemale kõrvalteele ja saime nautida ilusaid vaateid.

Lõunat sõime Karksi-Nuia Pop Cafes, mis asus suure kortermaja esimesel korrusel.

Karksi-Nuia on ilus koht tänu oma sügavatele orgudele, kaunile järvele ja lossivaremetele. Karksi Ordulinnust hakati ehitama 13.sajandil looduslikult hästikaitstud järsunõlvalise ürgoru kaldale. Nagu kõik eesti linnused, käis ka see ajaloo jooksul korduvalt käest kätte, kuni hävis Põhjasõjas 1708. aastal. 1770-ndatel ehitati varemetesse barokkstiilis Peetri kirik.

Karksi-Nuia maastik

Ordulinnuse varemed ja Peetri kirik

Feldmarssal Lieveni kabel 1730.aastast

Veel teeäärset maastikku

Polli mõisa ajalugu ulatub tagasi 1720. aastasse, mil ta eraldati Karksi mõisa maadest. Algselt varaklassitsistlik peahoone rekonstrueeriti 1886. aastal ja on sellisena säilinud tänapäevani. Mõis kuulus pikka aega Eesti Põllumajandusülikoolile. Säilinud on ka hulk kõrvalhooneid, teiste hulgas 1835 .aastal ehitatud klassitsistlik ait, mis on ka väga kenasti korda tehtud erinevalt peahoonest.

Polli mõisa ait

Polli mõisa peahoone

1912. aastal lasi linakaupmees Mathiesen endale Hallistesse ehitada uhke juugendvilla. Nõukogude ajal asus siin masina-traktorijaam ja sovhoosikontor. Pikka aega seisis ilus hoone tühjana ja kannatas ka tulekahjus. Praeguseks on villa kenasti esialgsel kujul taastatud ja siin asub eakate hooldekodu Mulgi häärber.

Mulgi häärber asub kaunis juugendvillas

Hallistes asub ka ilus neoromantistlik puukirik, Tegemist on õnnetu saatusega pühakojaga, mis on korduvalt hävinud küll sõdades, küll tulekahjudes. Viimane häving oli 1956. aasta tulekahjus. 30 aastat hiljem ehitati kirik Kalev Raave initsiatiivil uuesti üles ja seda suurel määral eestlastest ja ka välismaalastest toetajate abiga. Kusjuures altarimaali on teinud Jüri Arrak. Kahjuks meil kirikusse sisse saada ei õnnestunud, et seda imetleda.

Halliste kirik

Bussipeatus  Hallistes

Härmas allee Hallistes

Viljandis käisime ka mõisat vaatamas, kuna me polnud siia varem sattunud. Mõis asub endise Viljandi linnuse kohal ja selle praeguseni on säilinud peahoone ehitati 1880. aastal. Enne võõrandamist 1919. aastal kuulus mõis kuulsale Ungern-Sternbergide suguvõsale. Hetkel pole sellele hoonele ilmselt kasutust leitud ja ta näeb üsna räämas välja.

Viljandi mõis

Mustla kesklinn

"Sina maga, mina pesen nõud", Rakvere teater Tartus

Toomas Suumanni pärast ja natuke ka intrigeeriva teema pärast läksin seda etendust vaatama. Ei meeldinud, ei kõnetanud. Justkui liiga pretensioonikas tundus. Kui ma ikka hetkekski ühelegi tegelasele kaasa ei ela, siis võiks see tükk minupoolest ka vaatamata jääda.

"Kõik on täis" Draamateatris ja päev Tallinnas

Aastaid tagasi sain sellest etendusest suure elamuse, nüüd tahtsin ka Elsale ja Liisile seda pakkuda. Eks see 10 aastat etendusi oli ikka oma jälje jätnud ja Teplenkovki pole enam nii värske ja särtsakas. Sellegipoolest oli pööraselt naljakas ja endiselt nauditav. Teplenkovi on muidugi alati nauditav vaadata.

Tegemist siis ühe ülipopulaarse restorani administraatoriga, kes üritab toime tulla issanda loomaaia moodustavate klientide ja oma pirtsaka ülemusega. Mängleva kerguse ja samas hullumeelse tempoga lülitub Teplenkov ühelt tegelaskujult teisele. Neid tegelaskujusid pidavat kokku 37 olema.

Peale teatrit jalutasime talveõhtuses Tallinnas ringi ja jõime Butterfly Lounge´is kokteili.

Jõuluehtes Viru väravad

Ööbisime St.Barbara hotellis, kus mulle üllatuseks saime meeldivalt avara peretoa. Ööbin tavaliselt töö asjus Tallinnas olles selles hotellis, sest ta on hea asukohaga, normaalse hommikusöögiga ja pakub tasuta parkimist.

Laupäeval käisime tutvumas Toompeaga. Polnudki väga ammu sinna sattunud, eriti veel talvel. Kiek in de Kökis oli Tarah Montbelialtzi Veneetsiateemaline fotonäitus ja lisaks saime ülevalt nautida ilusaid vaateid vanalinnale.

Vaade Oleviste kirikule Kiek in de Kökist

Paistab Aleksandr Nevski katedraal ja Neitsitorn

Toompea oli küllaltki inimtühi, mõned turistid ja üksik tänavamuusik. Tallinna vanalinn on ikka väga ilus, kahju, et siia nii harva juhtume.

Nevski katedraal

Toomkirik

Pikk jalg

Vaade vanalinnale Patkuli platsilt

Neitsitornis oli 1918.-1940. aastate maiustuste näitus ja läksime ka seda vaatama. Nostalgiat muidugi ei tekkinud, sest nii vanu komme ei mäletanud isegi mina.

Neitsitorni õu

1918.-1940. aastate maiustused

Enne koduteele asumist kõlastasime ka kuulsat kassikohvikut Tartu maantee alguses. Iseenesest äge mõte, aga kasse võib ainult imetleda, ega neid väga solgutada ei tohi. Mis on iseenesest õige, aga mida ma sest kassist vahin, kui ma teda solgutada ei saa?

Aasta viimasel päeval Järvamaal, Sargvere mõis, Norra mõis ja Norra allikad

Pidasime seekord aastavahetust Türil J juures ja enne pidu trippasime veidi õhtust Järvamaad mööda. Osa seltskonda tuli Tallinnast, osa Tartust. Kokku saime Annas.

Sargvere mõis üllatas meid lahke perenaisega, kes sisse kutsus ja meile maja tutvustas.

Sargvere mõis pärandus kahesaja aasta jooksul edasi põhiliselt naisliini pidi, kuuludes algselt Essenitele, siis Fersenitele, Buddenbrockidele, Riesenkampffidele ja lõpuks Stackelbergidele. Pikka aega oli mõis ostu-müügi- ja rendiobjekt.

Mõis asutati 1722. aastal pärast eraldumist Esna mõisast. Mõisa barokkstiilis peahoone ehitati 1760. aastatel. Alates 1920. aastast asus siin kool. 2003.a. on mõis antud Sargvere Maakultuuri Edendamise Seltsi kasutusse, hoones on veel külaraamatukogu ja internetipunkt. Seltsi eestvedamisel on sisse seatud neli ajalootuba, kuhu on välja pandud Sargvere mõisa ajalugu, kooli ajalugu ja ümberkaudsete külade ajalugu.

Varsti algab siin küla uusaastapidu

Nostalgia

Maja suur saal oli kaunistatud, peagi pidi siin algama küla uusaastapidu.

Meie järgmine sihtpunkt oli kurvas seisus Norra mõis. 

Norra allikajärv vaatega mõisale

Esimesed teated mõisa kohta on 16. sajandist, mil Rootsi kuningas kinkis selle sõjas pimedaks jäänud ordurüütlile Gerdt von Bravele. Allikaterohkel kohal asunud mõis kandis saksakeelset nime Kaltenborn ehk külmaläte. Ligi 300 aastat kuulus mõis Knorringite suguvõsale ja sellest on tuletatud ka nimi Norra. Pärimuste järgi ehitas kindral Knorring uhke peahoone ja rajas pargi 3000 poolakast sõjavangi ränkraske tööga. Hoonete lammutamisel on leitud hulgaliselt inimluid ja ühele saarekesele olevat ka väike monument püstitatud, mida tänapäeval enam alles ei ole.

Pärast riigistamist asus siin kuni 1970. aastani Rõhu algkool, hiljem on mõis seisnud tühjana. Hävisid katus ja laed ja unikaalsed seinamaalingud. Nimelt olid kunagi mõisa esindusruumide seinu ehtinud uhked loodusmaalingud antiikfiguuridega.

!996. aastast on Norra mõis eravalduses ja alguses hakkas omanik hurraaga hoonet taastama. Kahjuks hävitati oskamatu taastamisega kogu ajalooline sisearhitektuur. Siis said rahad otsa nagu ikka juhutub ja nüüdseks on aastad oma töö teinud.

Mõisa küle all on Norra allikajärv, mis kunagi oli võimas allikas, isegi Eesti suurim. Nõukogude viljastavates tingimustes tehtud maaparanduse tagajärjel on allikas jäänud veevaeseks.

Norra mõisa lähedal on ka Oostriku allikad. Vesi tungib välja karstilõhedest ja paneb liivaterakesed keerlema ehk "keema".

Oostriku allikad

Oostriku allikate hulka kuulub ka Valtri kaev, mille ääres on ka RMK lõkkekoht. Üldse pulbitseb siin lähipiirkonnas ligi 40 allikat, mida on uurinud kuulus loodusteadlane Gustav Vilbaste.

Valtri kaev

Kahjuks oli juba täiesti pime ja me ei saanud minna matkarajale. Ükskord suvel peab siia kindlasti tagasi tulema.

Koeru kirik uusaastaööl