"Praegu pole aeg armastamiseks", R.A.A.A.M. Võhma Seltsimajas

Terve suve on hullult palav olnud, mis suveteatritele peaks suurepäraselt sobima. Seda etendust vaadates aga hakkas näitlejatest kahju. Isutusime ise Elsaga suvekleitides kuumas rahvamaja saalis, aga osa näitlejatest pidi pikki dresse kandma ja suisa kapuutse peas. Neid vaadates hakkas lausa füüsiliselt halb endal. Arvan, et see palavus mõjutas natuke ka meie elamust, mis jäi oodatust ehk veidi tagasihoidlikumaks.

Teadsin, et tegu on eelmise aasta parima lavastusega ja ka näitlejaauhinna laureaatidega, seega ootused olid kõrged. Ja pettuma me ei pidanud. Ammu pole nii vinget ja energiast pakatavat ansamblimängu näinud. Tundub, et Udmurdi lavastaja Damir Salimsjanov on suutnud näitlejaid kõvasti raputada ja motiveerida. Kõik kuus tegelast olid ületamatult koomilised ja pakkusid nii vaimset kui füüsilist pillerkaari. Alkmenet mängis Mari-Liis Lille asemel Ingrid Margus ja tema puhul jäi eelkõige meelde, kui ilus üks naine võib olla. Mängis ta ka kenasti, ei kukkunud üldisest tasemest välja nagu asendusnäitlejate puhul karta võiks.

Näidend põhineb vanakreeka mütoloogial, Lits mees Zeus armus järjekordsesse iludusse, sõjapealik Amphitryoni naisesse Alkmenesse. Amphitryoni sõjakäigu ajal ilmus Zeus mehe kujul Alkmene juurde ja selle vallatuse tagajärjel sündis armastatud vägilane Herakles. Etenduses on see lugu mitu korda pea peale keeratud, lisatud ka kaasaegseid vihjeid ja lahedat muusikat Ardo Ran Varrese kujunduses.

Meie nägime lavastust Võhma Seltsimajas Lahemaal. See oli tore koht ja meeldiv oli jalutada vaheajal külateel. Välikohvik pakkus mugavat istumisvõimalust, mid pole just tavapärane suveetenduste puhul. Kokkuvõttes õnnestunud sündmus.